Klassikaraadio

CD ümbris

 

Eesti klassika | Eesti folk ja džäss

Plaat müügil: ERR pood. Tel 628 4602, pood@err.ee
Hind: 195 krooni

 

 1.

Heino Eller – Kodumaine viis

3:59

 

Heino Eller (1887-1970) on eesti kaasaegse heliloomingukoolkonna rajaja, kelle juures õppisid nii Arvo Pärt, Eduard Tubin kui teised eesti muusika suurmehed. Tema romantilise loomingu tuntuim oopus on “Kodumaine viis” tsüklist “Viis pala keelpilliorkestrile“ – teos mis toob eestlastele pisarad silma.

 

Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, dirigent Olari Elts
salvestatud 9. veebruar 2005; Estonia kontserdisaal, Tallinn

 

 2.

 Erkki-Sven Tüür – Illusion

3:33

 

Erkki-Sven Tüüri (1959) pala “Illusion” kolmikust “Action-Passion-Illusion“ kuulub rockiminevikuga helilooja varasemasse loominguperioodi, aastasse 1993. Ruumilise rütmienergiaga helge lugu kõlab Klassikaraadio eetris iga nädal.

 

Tallinna Kammerorkester, dirigent Tõnu Kaljuste
salvestatud 24. novembril 1994; Estonia kontserdisaal, Tallinn

 

 3.

 Arvo Pärt – Aliinale

2:53

 

“Für Aliina” on Arvo Pärdi tuntuim klaveripala, kõige esimene tintinnabuli stiilis teos aastast 1976, helilooja jaoks ühe uue teekonna algus. Seda väikest ja näiliselt lihtsat pala on kasutatud paljudes filmides ja etendustest. Esitab 18-aastane paljulubav pianist Mihkel Poll oma elu esimesel stuudiosalvestusel.

 

Mihkel Poll (klaver)
salvestatud 1. veebruaril 2005; Estonia kontserdisaal, Tallinn

 

 4.-7.

 Veljo Tormis – Sangaste mängud

7:29

 

Eesti ja ka teiste rahvaste juurte muusika suure populariseerija Veljo Tormise (1930) väike kooritsükkel põhineb Lõuna-Eesti kandi Sangaste mängulauludel.

 

Eesti Filharmoonia Kammerkoor, dirigent Tõnu Kaljuste
salvestatud 16. juunil 1998; Estonia kontserdisaal, Tallinn

 

 8.

 Eduard Tubin / arr. Peeter Saan –
 Maksamereliste tants süidist balletist “Kratt”

3:29

 

Eesti sümfonismi suurkuju Eduard Tubina (1905-1982) balleti “Kratt” (ühtlasi esimene eesti ballett!) muusikas on palju rahvamuusika intonatsioone. Kratt on mütoloogiline tegelane, kes röövib ahnele peremehele rikkust kokku. Maksamerelised on oma hinge kuradile müünud inimesed, kes ilmuvad öösel viirastustena ja tantsivad ümber konnarasvast küünla. Legendaarne fakt on ka see, et Estonia teatris toimus “Krati” etendus 9. märtsil 1944 just sel ajal, mil pommitati Tallinna ja purustati ka ooperiteater.

 

Eesti Kaitsejõudude Orkester, dirigent Peeter Saan
salvestatud mais 1999, Eesti Raadio 1. stuudio
© Sümfoonilised tantsud 1999 Eesti Kaitseväe Orkester

 

 9.

 Urmas Sisask / arr. Neeme Punder – “Kassiopeia”. Suur Peni – Orjalaul

2:55

 

Urmas Sisask (1960) on tähehuviline helilooja, kelle inspiratsioon on pärit tähistaevavaatlustest. Helilooja elab väikeses külas Jänedal ja korraldab oma observatoorium-planetaariumis vaatlusi ja kontserte. Tema tuntuimad teosed on loodud klaverile või koorile.

 

Viljandi Linnakapell, kunstiline juht Neeme Punder
salvestatud 2002, Jaani kirik, Viljandi
© Taeva mehaanika 2004 Viljandi Linnakapell

 

 10.

 Lepo Sumera – Pardon, Fryderyk

5:13

 

Lepo Sumera (1950-2000) oli särav ja sarmikas isiksus, aktiivne muusikategelane ja tohutult viljakas helilooja. Ta komponeeris kuus monumentaalset sümfooniat, lavateoseid ja mitmesugust kammermuusikat. Tema pillav vaimukus avaldub eredalt Chopini ainelises klaveripalas, mida siin esitab helilooja tütar Kadri-Ann Sumera.

 

Kadri-Ann Sumera (klaver)
salvestatud kontserdil 11. jaanuaril, 2005; Estonia kontserdisaal, Tallinn

 

 11.

 Kuldar Sink – Ave Maria

4:06

 

 

Kuldar Sink (1942-1995) oli 1960ndatel aastatel tuntuim eesti avangardist, üks väheseid orientaalsete huvidega autoreid eesti muusikas. Küpses eas muutus tema helikeel lihtsamaks ja ta komponeeris meelsasti kanoonilistele tekstidele.

 

Kaia Urb (sopran), Heiki Mätlik (kitarr)
salvestatud 2001; Mikkeli Muuseum, Tallinn
© El Siencio 2001 Eesti Raadio

 

 12.

 René Eespere – Flatus I

6:20

 

1980ndatel aastatel kirjutas Rene Eespere (1953) ühe kõige armastatuma eesti isamaalise laulu “Ärkamise aeg“, mida koolis on laulnud iga eesti laps. Eesperel on tõsise sisu ja selge helikeelega teoseid igas žanris lavamuusikast lastemuusikani, eriti hinnatud on tema kammerpalad erinevatele koosseisudele.

 

Jüri Leiten (trompet), Andres Uibo (orel)
salvestatud 18. juunil 2001; Estonia kontserdisaal, Tallinn

 

 13.

 Rein Rannap – Laps vaatab tähistaevast

4:33

 

Eesti muusika suurimaid artiste, nooruspõlvest peale andekas pianist ja helilooja Rein Rannap (1953) on loonud kõige kaunimate meloodiatega eesti poplaulud. Viimasel aastakümnel on Rannap keskendunud sooloklaverikarjäärile ja annab igal aastal pika ja menuka kontserdireisi üle kogu Eestimaa. Kuulajad armastavad tema klaveripalu.

 

Rein Rannap (klaver)
salvestatud novembris 2004; Estonia kontserdisaal, Tallinn
© Tantsib klaveril 2004 Klaveripoeg

 

 14.

 Eino Tamberg – Aaria

3:09

 

Armastatud helilooja ja pedagoogi Eino Tambergi (1930) tsükkel oboele on loodud samal perioodil helilooja tuntuima lavateose, ooperiga “Cyrano de Bergerac“. Aaria meloodia meenutab muusikamaterjali, mis ooperis iseloomustab naispeategelase Roxane’I sisemist ja välist ilu.

 

Kalev Kuljus (oboe), Marrit Gerretz-Traksmann (klaver)
salvestatud 3. mail 1998; Eesti Raadio 1. stuudio

 

 15.

 Raimo Kangro – “Sinna ja tänna” tsüklist Kevadnägemused op. 66

3:15

 

Neoklassitsismist ja rockmuusikast mõjutatud Raimo Kangro (1949-2001) komponeeris temperamentset ja rütmilist muusikat. Heliloojat veetles muusikateater ning kammerpaladeski on tuntavad teatraalsed elemendid.

 

Arvo Leibur (viiul), Terje Terasmaa (vibrafon), Heiki Mätlik (kitarr)
salvestatud 2001 mais; Orlov loss, Tallinn
© Drama 2001 Heiki Mätlik / Arvo Leibur

 

 16.

 Ester Mägi / Karl Ristikivi – Murdunud aer

4:52

 

Eesti muusika grand old lady Ester Mägi (1922) komponeeris peamiselt kammer- ja koorimuusikat. Tema loomingus on selged rahvuslikud jooned.

 

Eesti Rahvusmeeskoor, dirigent Ants Soots
salvestatud 7. juunil 2004; Estonia kontserdisaal, Tallinn

 

 17.

 Cyrillus Kreek – Armastuslaul 13. sajandist

9:05

 

Eesti koorimuusika klassiku Cyrillus Kreegi (1889-1962) üks väheseid orkestriteoseid rajaneb 13. sajandi trubaduuri Adam de la Halle viisil. Vanamuusikaansambli “Hortus Musicus“ ettekandes ja redaktsioonis pääseb eredalt esile loo romantiline ajatus.

 

Hortus Musicus, kunstiline juht Andres Mustonen
salvestatud 23. jaanuaril 2005; Metodisti kirik, Tallinn

 

 18.

 Jüri Reinvere – Con moto Topeltkvartetist soleeriva klaveriga

5:31

 

Jüri Reinvere (1971) Topeltkvartett soleeriva klaveriga on kirjutatud helilooja klaveripedagoogi Virve Lippuse mälestuseks. Kvarteti keskmist osa, unistavat noorusmälestuse meeleolus ja klaveriõppija repertuaari stiilis soolot Con moto esitatakse ka eraldi..

 

Jana Peäske (klaver)
Salvestatud 2000, Eesti Raadio 1. stuudio

 

 

 ----------------------------------------------------------------------------------------------------

 

 

Heliinsenerid: Maido Maadik (1, 2, 4 - 7, 9 – 13, 15 – 17), Teet Kehlmann (8), Aili Jõeleht (3, 14), Vello Meier (18)
Master: Maido Maadik
Kujundus: Erik Teemägi
Tõlked: Tiit Kusnets
Kaasprodutsendid: Marge-Ly Rookäär; Mirje Mändla
Produtsent: Tiia Teder

Erilised tänud: Veljo Tormis, Arvo Pärt, Maido Maadik 

 

 

 ----------------------------------------------------------------------------------------------------

 

 

 © Eesti Raadio, Klassikaraadio 2005