. . .

kirjutavad

in English

Biograafia
Teosed
Press
Saated
Artiklid
Muusika
Kontakt

«Loodekaar»

 

Eesti
Raadio
esitas
teose
«Loodekaar»
Rahvusvahelisele
Heliloojate
Rostrumil 2000,
kus see võitis 
esikoha
alla 30-aastaste
heliloojate
kategoorias

Jüri Reinvere

Pikemat aega Soomes tegutsenud (praegugi Sibeliuse Akadeemia magistriõppes) ja otsiva vaimuga (üha uusi võimalusi prooviva) helilooja Jüri Reinvere (1971) «Liivale kirjutatud» oli samuti küllastatud loogikanihetest.
See oli impulsside ja ärapöördumiste rida, mille üldine ajakulgki eelnenule üsna lähedane. Vaatamata kulminatiivsusele enesesse sulgunud teos.
Reinvere töö meeldejäävaim eriomadus oli skulpturaalsus – ümar, käest libisev helikontuur. Sellega koos ka tugev ruumilisus: kõlaruumi jahe avarus, mäng värvi, kaalu ja tihedusega.
Ajaloo varakambreid Reinvere siin eriti ei puistanud, tegeles pigem justkui puhta kõlaga. Aga puhtaid aineid teadagi ei ole: inimese ja eluga kokku puutudes ei ole semantilisest määrdumisest pääsu.
Teose kõlaruumis kogus jõudu – ja uhtus lõputaktides platsi puhtaks – kõle-külm apokalüptiline laine.

Avangard 2001: ei kõneta, ei lohuta.
Evi Arujärv.
Postimees


Reinvere prelüüdides köitsid kõlaplokkide vaheldumised ning Lindbergi “Pidustustes” arvuti tipptehnoloogiaga väljapeilitud mõjuvad ja kompaktsed kõlamassid.

Nyyd-festival laseb kõlada homse päeva parimatel. Heili Vaus.
Eesti Päevaleht


«Loodekaares» (1998, esiettekanne) kuulatab ka Reinvere alghelisid. Lummavalt poeetiline klaasjates kõlades klaveripartii on käivitajaks. Vastukõlad ja seosed tulevad vähehaaval. Ergavatest kõlakildudest kasvav kosmiline (elektrooniliste lisanditega) kulminatsioon ja pikk vaikne raugemine sooja keelpillispektrisse. Terviklik teos ja tundlik esitus

Ei purusta, on kannatlik ja vaatab vaikselt läbi seina. Evi Arujärv,
Postimees


Jüri Reinvere (1971) «Loodekaar», jättis esmamulje kui selgelt jälgitava arenguloogikaga teos. Klaveri staatilised akordidesambad andsid muusikale alguses laiendatult tonaalse orientatsiooni, mis hakkas teiste pillide lisandudes pikkamisi atonaalsusse transformeeruma. Järgnevalt muutusid nii rütmi kui motiivide kontuurid üha intensiivsemaks – kuni kõmiseva kulminatsioonini. Seejärel saabus muusikas jälle staatiline faas. Lõpuosas õieti ei «juhtunudki» midagi, aga ka oodatud katarsis jäi tulemata.

Kontserdipeegel. Igor Garshnek,
Sirp


Reinvere «Loodekaar» viis mõttele, et nii mõnedki eesti noored heliloojad justkui häbenevad meloodiat. Väheste arglike ja habraste soolodega helikangas teisenes ja arenes omasoodu.

Kontsert, mis pani noored kallistama. Heili Vaus,
Eesti Päevaleht


Jüri Reinvere «Loodekaare» helikeel seevastu nõuab kuulajalt vist hoopis rohkem eelarvamustest loobumist, allumist helilooja assotsiatsioonimaailmale, kartmatut kaasaminekut ootamatute muusikaliste sündmustega… Muusika pole Reinverele mitte üksnes kauni meditatsioonivaiba kudumine, vaid seiklus, eluseiklus.

Muusika ja kannatlikkus. Tõnu Õnnepalu,
Postimees Kultuur


Siinkirjutaja kuulub nende hulka, kelles Jüri Reinvere «noore geeniuse» maine muusikakeskkooliga seotud ringkondades on senini tekitanud tõsist hämmeldust. Ka möödunud kevadel tundus arusaamatu, miks NYYD Ensemble tema «Topeltkvartetti» mängis. Seekord oli tunda teatud nihet. Siiski tahaks nii Reinverele kui ka hoopis teistes kategooriates väljenduvale Bryarsile südamele panna, et ka oma ideede mõõdukas doseerimine on kunst.

Debussy sugulaste ja sõprade galerii. Anneli Remme,
Eesti Ekspress


Jüri Reinvere on eklektilisem helilooja, iga uue teosega on ta seni pisut käekirja muutnud. Olulisem on jäänud püsima, sealhulgas tema austus kõlavate helide vastu, pole vaja karta juhuslikke, mõttetuid helisid ja paksu, kõrva vaevavat faktuuri. Selles kavas iseloomustab teda küll suurem tähelepanu vertikaali: harmoonia ja pulsi vastu, samuti alatine huvi uusi kõlavärve otsida.

NYYD Ensemble’ilt pikkadeks õhtuteks.  Janika Päll,
Postimees


Jüri Reinvere Topeltkvartetis soleeriva klaveriga (1994) oli gregorilaulu kõrval ka Nymanile väga lähedast kadentseerivat kolmkõlalisust. Aga tema suhtumine triviaalsustesse on naiivselt pühalik. Muusikas on usku.
Sama naiivselt ja pühalikult kasutab ta pikkades klaverisoolodes Schuberti ja Chopini moodi («Vihmapiiskade prelüüd») faktuure. Tühjusehirmu ei ole. Reinvere ilutseb nagu esimese nälja rahuldanud imik tissi otsas. Too pühalik ja intiimne akt võib häbelikumas kuulajas veidike piinlikustki tekitada.
Autori mitmekülgseid otsinguid silmas pidades võib arvata, et äkki on ta «ülekultuuristunud», liigpingeliselt assimileerunud ja ei leia nüüd iseennast üles. Siis näib imikupõlv nii imeline.

City Life’i viimane kava - kui juhe on seinas. Evi Arujärv,
Postimees


Jüri Reinvere (1971) kaheosaline «Topeltkvartett soleeriva klaveriga» (1994) on küllalt lihtsast heakõlalisest kujundiloogikast lähtuv teos. Kuid ega uuslihtsus iseenesest kannusta veel tingimata mõttepinget. Võib öelda, et Topeltkvartett on kompositsiooniliselt lahenduselt küll huvitav, kuid pakub sisemise arengudünaamika poolest ehk mõnevõrra vähem põnevust. Alguse Graves täitsid kaks keelpillikvartetikoosseisu kõlaruumi laias seades küllaltki tihedalt ja koraalilaadselt ning koondasid seejärel esitusliku intensiivsuse kokku kõrgesse registrisse, praktiliselt ühte intervallilisse kõlapunkti. Soleeriv klaver (Jana Peäske) jätkas sealt oma homofooniliselt kooskõlalist liikumist – justkui selgust otsides, seda ometi leidmata. Keelpillide sissetulek Moderato con fuocos pingestas ja dramatideeris kogu esituse hetkeliselt. Järgmine osa Adagio tõi endaga kaasa juba stiilimuutuse – kui eelnenus võis kuulda kaudseid renessansilikke kõlarefleksioone, siis selle osa melodism näis viitavat hoopis romantismile. Klaveri lõpetav sooloepisood rõhutas seda juba täiesti ühemõtteliselt (nagu kummardus Schubertile). Topeltkvarteti kui terviku seisukohalt mõjus klaveri episoodiline kasutamine igatahes ootamatult kõlavärskena ning ka sisuliselt põhjendatud ideena.

Suurlinna elu Rotermanni soolalaos. Igor Garšnek,
Sirp


 

 

Tõnu Õnnepalu:
«Muusika pole Reinverele mitte üksnes kauni meditatsioonivaiba kudumine, vaid seiklus, eluseiklus.» (Postimees)

 

Evi Arujärv:
«Ergavatest kõlakildudest kasvav kosmiline (elektrooniliste lisanditega) kulminatsioon ja pikk vaikne raugemine sooja keelpillispektrisse.» (Postimees)

 

Igor Garshnek:
««Loodekaar», jättis esmamulje kui selgelt jälgitava arenguloogikaga teos.» (Sirp)

 

Heili Vaus:
«Reinvere «Loodekaar» viis mõttele, et nii mõnedki eesti noored heliloojad justkui häbenevad meloodiat.» (Eesti Päevaleht)

 

Janika Päll:
«Jüri Reinvere on iga uue teosega pisut käekirja muutnud. Teda iseloomustab tähelepanu vertikaali: harmoonia ja pulsi vastu, samuti alatine huvi uusi kõlavärve otsida.» (Postimees)

 


Meediaarvustused

 

8 pilku eesti muusikale
Jüri Reinvere
ETV, 1999

 

Lõputa piilumine poolavatud uksest
(Eesti Päevaleht)

«8 pilku Eesti muusikale. Teekond - Jüri Reinvere»
(Postimees)

Kaheksa pilku loovvaimule
(Sirp)

 


1900. AASTAD EESTI
MUUSIKUTE MÕTETES

Ajakirja TMK sajandilõpuküsitlus  

Jüri Reinvere:
Vabanemine (lagunemine, eemaldumine, lahtumine — ükskõik millise nimega seda siis nimetada) mitmetes nähtustes, peamiselt aga tonaalsuses ja vormis. Üleüldse tundub, nagu oleks tegemist vanaaegse seltskonnatantsu tuuridega, kus kõik paarid on vahetunud ja asetunud uutesse kombinatsioonidesse. Kultuuride segunemine ja ... ühtlustumine. Püüd originaalsusele ja ... originaalsuse tasandumine.
Kaks suurkuju, rõhuga sajandi alguse poolel — Schönberg ja Stravinski. Kaks polaarsust, kaks võimalust. Ilma nendeta poleks me selles punktis, kus me praegu oleme. Sajandi teine pool pole nendega võrreldes suurt midagi uut lisanud.
Grammofon ja muusika tungimine kõikjale. Muusika intiimsuse kasv. Kontserdisüsteemi muutumine. Siiski pole läinud nii, nagu Gould ennustas — et sajandi lõpuks kaotavad kontserdid kui sellised üleüldse mõtte. Sellest ka õpetus, et mitte ei või teada, kuidas või kui kaua miski asi aega võtab.
See, et esmakordselt peavad heliloojad konkureerima juba varem kirjutatud muusikaga. Tänapäeva muusika valuline suhestamine varem kirjutatuga.
Nähtusena kurioosum kunstimaailmas — serialism, muusikateose allutamine süstematiseeritud ettemääratusele.

 

 

.

Eesti Raadio | Klassikaraadio | Muusikud |

.