.


sõnad ei ole ainult sõnad

in English

Biograafia
Teosed
Press
Muusika
Kontakt

Helena Tulve

Ta on
osalenud
György Ligeti
ja Marco
Stroppa
kursustel.
..................

..Pressist:

3

.

Helena Tulve (1972) kompositsiooni «à travers / kaudu» (1998) ettekande kogumuljes jäi domineerima atonaalne staatika ning mitte eriti rafineeritud kõlavärvide mäng. Võib isegi öelda, et teatud mõttes taotluslik eskiislikkus, ilma keeruliste kõlakomplekside ning peenfaktuurilise ülesehituseta. Alguses valdab teose kõlapildis kõrgregistris atonaalselt lineaarne tekstuur (pedaalid, tremolod), mis tasapisi kandub ansambli alumistesse registritesse. Lineaarne faktuur ise jääb põhiosas kogu aeg samalaadseks. Oluline roll on ka mitmesugustel sonoristlikel efektidel ning muusikat dramatiseeriv alge näib seisnevat peamiselt kõlaintensiivsuse järkjärgulises suurenemises.

Suurlinna elu Rotermanni soolalaos.
Igor Garshnek, Sirp


Sarja viimasel, ainsal Reichi-vabal kontserdil, oodati ilmselt kõige rohkem Helena Tulve uue loo à travers ettekannet. Tulve puhul on alati rõhutatud tema mõttelaadi erinemist enamiku teiste eesti heliloojate omast. Ka tema muusikas on nauditav jälgida helide kulgemise ja teisenemise protsessi, kuid selle protsessi iseloom erineb väga korduste muusika omast. à travers oli teine eesti teos selle aasta Rostrumil Pariisis.

Sild üle suurlinna
«NYYD Ensemble’i» kontserdisari City Life hooajal 1997/98
ANNELI REMME, TMK


Kõigepealt kuuleme küll peent varjundeid näitavat kõla, kuid Helena jõulisus peitub selles, et ta suudab meditatiivset aegluubis liikuvat kõlamaterjali koos hoida ja suunata kõigi tervikutunnustega teose kallaste vahele. Helena jõulisus ei ole agressiivsus. Võib öelda, et see muusika on ülimalt naiselik ja visa, kui Birtwistle’i muusika pidi olema mehelik ja visa.

TUMP ‘98 salvestised Klassikaraadios. Liina Fjuk,  Sirp


Kontserdi teises pooles kõlasid Helena Tulve «Saar» (1994), «à travers» ja «Sinine» (mõlemad 1998). Neist viimast sai hiljuti kuulda esiettekandena Nigulistes, sealse suure kajaga kõlab lugu muidugi teistmoodi – voogavamalt ja maalilisemalt kui ER stuudio võrreldamatult steriilsemas akustikas. Tulve kompositsiooni järjest ja võrdlevalt kuulates tajub kuulaja ilmselt hästi, kuivõrd oluline roll on helilooja muusikas kõlavärvidel ja mitmesugustel koloriidiprobleemidel.

Kontserdipeegel.
Igor Garshnek, Sirp


...arvestagem, et arenenud riikides loetakse kiivalt autoritasude kroone, dollareid ja naelu, mida hoitakse eelkõige kodumaisele muusikale. Ses valguses on näiteks Helena Tulve pala «a travers» mängimine miljonitele kuulajatele 22 suure auditooriumiga raadiojaamas väga suur eesti kultuuri levik.

Keegi kuulab nüüdismuusikat.
Tiia Teder, Sirp


Helena Tulve helikeel on eesti muusikale tavatu. Selles puudub seos siinse laulutraditsiooni ja rütmidega, ta ei paku kuulajale kõlailu ega meeleolutsemist. Tulve süüvib heli sisemusse, üritades vabastada sealt energiat; ta otsib harjumatuid kõlakooslusi, mis tekivad heli sisemisest võnkumisest; ta püüab tabada pulsatsiooni või konflikti, sulatades tämbreid ja värvides neid mikrointervallidega.

Helena Tulve sulatab värve.
TIIA TEDER, Postimees


Scelsi mõju ulatub ka eesti uude muusikasse. Nimelt on meil noore eesti helilooja Helena Tulve näol olemas omamoodi scelsismi maaletooja. Imelikul kombel pole eesti professionaalne muusikakriitika sellele seigale üldse tähelepanu pööranud. Ometi on Scelsi sajandilõpu muusikat oluliselt mõjutanud ja Tulve puhul on tema jäljendamine ilmne. /.../
Tulve scelsism on omamoodi isegi tihendatum kui Scelsil endal. Kuid selles puudub Scelsile omane seesmine vabadus, teatav lõpmatus, mille annab ilmselt oma piiride sügav ja valulik läbitunnetamine. Tulve jääb Scelsi piiridesse.

Muusika ja kannatlikkus.
TÕNU ÕNNEPALU. Postimees


Helena Tulve «Sinises» olid üksikkõla ja tämber märksa iseseisvamas ja spontaansemas rollis. Ohtlik sinine, panin mõttes juurde. Mitte «siniste muusikate» magus blue. Madalad (puhkpillid) ja ülikõrged helid, oht ja pinge, tasane ja rahustavalt kõrisev heli, mis meenutab seemnete või puu krabinat või veevulina igavikulist häält. Tulve muusikas on vähe sõnu, aga iga sõna maht on suur. Süsteemsus ei ole pealetükkiv. Ja iga kord on tunne, et mingit väga sügavat kihistus kõlamälus saab puudutatud.

Ei purusta, on kannatlik ja vaatab vaikselt läbi seina.
EVI ARUJÄRV, Postimees


Noortelt heliloojatelt loodetakse kuulda midagi tõeliselt uut ja Helena Tulve «à travers» oma ämbientliku jõulise hüperrealismiga seda tõepoolest pakkus.

Soovitatud Pariisis, rostrumil.
Tiia Teder, Sirp


Helena Tulve edu Pariisis.

Postimehe uudis


1    2   3

Helena Tulve «à travers» osales Rahvusvahelisel Heliloojate Rostrumil 1998 Pariisis, kus 30-aastaste heliloojate kategoorias märkis žürii seda soovitatud teoste hulgas.

2004. aastal võitis orkestriteos «Sula» Rahvusvahelise Heliloojate Rostrumi Pariisis

2005. aasta jaanuaris kuulutas Eesti Raadio Helena Tulve Aasta Muusikuks

 

 

.....................................................

Et selline teos («Sans titre», 1999) meeldiks, et seda mõistaks, peaks kuulaja muutma harjumust, hoomama tämbrit, selle kestust ja nende alateadvuslikku koosmängu ning unustama noodikõrgused ning rütmi. (Sirp)

 

.........................

teatud mõttes on «Sula» otsekui manifestteos meetrumikeskse kontseptsiooni vastu.
(Sirp)

 

.........................

«Sula» keskendumine kristalsetele ja voolavatele olekutele, kulminatsiooni ürgjõud ja «valgustatud» lõppstaadium räägivad samast panesteetilisest sensuaalsusest nagu tema kammerteosedki.
(Postimees)

 

.........................

 

Eesti Raadio | Klassikaraadio | Muusikud |