.


“Sula”

in English

Biograafia
Teosed
Press
Muusika
Kontakt

 

 

40kbps mono

Sula
Eesti Riiklik Sümfooniaorkester
dirigent:
Toomas Vavilov
didgeridoo:
Tommy Mansikka-Aho

 Press release
Results of the 2004 International Rostrum of Composers

keskendumine kristalsetele ja voolavatele olekutele, valgustatud lõppstaadium
..................

Helena Tulve: “Sula all tähistan sulamise protsessi – mõtete, materjali, kõlavärvi või helide transformatsiooni ühest olekust teise. Teose idee üheks käivitajaks oli küllaltki ajakajaline idee kliima soojenemisest, kujutlus hiiglasliku jäämäe sulamisest. Sellest, kuidas ta algul külma, kirka ja sädelevana, isegi õhulise ja ebareaalsena silmapiirilt läheneb, pidevalt kasvades ning hoomatavamaks muutudes ja lõpuks pika vallandumisprotsessi tulemusena avaneb tohutuks mühisevaks veemassiks, mille energia ja hävitav jõud on raskesti tajutavad. Eemalduja pilk võib aga tabada liikumise selget suunda ja kontrollimatut omapära.”

 

    Millisena näed oma liikumisi muusikas? Mida püüad helidega moodustada, millised on sihid?
    Kui varem soovisin, et mu muusika oleks tabamatu – et ta nagu jookseks eest ära, oleks püüdmatu ja teda ei saaks hetkesse fikseerida, siis praegu meeldib mulle taoline tabamatus endiselt, kuid enam ma ei soovi, et muusika püüdmatult eest ära jookseks, vaid et ta oleks kuulates tugev ja sügav. Et temas oleks selline jõud, mis on tabamatu kuid tajutav – selline jõud, mis poleks veenirena kerge vaid vääramatu tugevusega toimiv.
    Kui varem kujutlesin, et muusika liiguks nagu kuulaja ees, siis praegu ta nagu peaks ideaalis lükkama või tõukama.
    Samas soovin, et muusika tervik oleks õrn nagu süsteem, mille tasakaal püsiks kui nõelateral.
    Ma arvan, et see tuleneb sellest, kui sa õpid ennast rohkem tundma ja soovid oma teadmist või kujutluspilti selgemini väljendada ja selle kaudu paremini kommunikeeruda.

    See kirjeldus toob kohe meelde “Sula” lõpuosa, kus laviiniks paisunud helid vääramatu jõuga vallanduvad.
    Viis aastat tagasi kirjutatud “Sula” oli tollal mulle pisut erandlik teos. Selle tingis, et oli võimalik kasutada niisugust suurt instrumenti nagu sümfooniaorkester, kus ei saanud üldise protsessi mõttes midagi juhuse hooleks jätta.
    Väiksemate kooseisude puhul võib endale lubada üllatusi – teeleminekut ilma päris täpselt teadmata, kuhu minnakse, nautides rohkem teekonda ennast ja avanevaid juhuseid. Sümfooniaorkestrile kirjutades ei saanud ja ei tahtnud ma seda endale lubada.
    Pärast “Sula” olen kirjutanud jälle nö vähem sihitud teoseid. “Sula” on küll mulle iseloomulik muusika, kuid see muusika pole jälle iseloomulik kammerlikele, ühele või mõnele instrumendile kirjutatud teostele. Minu jaoks kehtib igale koosseisule oma iseloomulikkus.
    Ma püüan iga asja jaoks leida oma iseärasuse või lähtepunkti, mis kõneleb erineval moel.

 

Helena Tulve orkestriteos
«Sula» võitis Rahvusvahelise Heliloojate Rostrumi 2004 Pariisis.

 

.............................................................

Tulve orkestritöö “Sula” saavutab loomulikul viisil selliseid eredaid kõlanüansse, mida muidu ehk elektroonilise kõlatöötluse osaks peetakse. Teose aluseks on üks terviklik kulminatiivne protsess ja sellele järgnev vabanemishetk…
Kõlalise pidevuse sees on rütmi tähendus pigem ornamentaalne ja kõlaprotsesse tagantaitav, mitte juhtivas rollis.
Teatud mõttes on “Sula” otsekui manifestteos meetrumikeskse kontseptsiooni vastu.
Tulve võime sihitud protsessi ja kõlakomplekside sees värve esile tuua (näiteks tämbri teravusastmeid ära kasutades) on lummav.
Evi Arujärv, Sirp

.........................

«Sula» keskendumine kristalsetele ja voolavatele olekutele, kulminatsiooni ürgjõud ja «valgustatud» lõppstaadium räägivad samast panesteetilisest sensuaalsusest nagu tema kammerteosedki.
Evi Arujärv, Postimees

.........................

Sulamine


fotod Helena Tulve
 

 

Eesti Raadio | Klassikaraadio | Muusikud |