.


kirjutavad ja räägivad

in English

Biograafia
Press
Muusika
Kontakt

 

 

tally3.jpg (9325 bytes)

«Muusikas nagu teisteski keeltes, milles inimene ennast püüab väljendada, on asju, mis jäävad väljapoole keele piire.»
....................

Mirjam Tally

.Pressist:

Tally «Fragment» kitarrile ja live-elektroonikale oli hõredate, nagu ootusseisundis kõlade suure kajaga elektrooniliselt ruumistatud fantaasiapilt – kõlamaastik, milles oli nii poeetilist nägemust kui tämbrifantaasiat.

Autogrammidest mammutkontserdini,
Igor Garšnek, Sirp


Muusikaakadeemias elektronmuusika erialal õppinud Mirjam Tally (1976) «Kaks vaadet merele» lõi Monika Suti, klaveri (Heili Vaus) ja tšello (Aare Tammesalu) mikrofonide ja puldi koostöös sümpaatse kajaga avaraks aetud ruumi, kus aegajalt taustaks plaadi pealt kohises ja mulises ka merehääli.

Eesti Ekspress


Mirjam Tally (1976) «Quasi Q» (esiettekanne, peaks vist kirjutama esiettekannel). Nimetatud teose põhjal jäi kandleansamblist igatahes mulje kui müstiliste kõlavõimalustega sekstetist. Kuna osa meloodilisi liine kujunes teoses polüfooniliselt, instrumentide järelkaja neid aga sidus, tekkis kummaliste kõlavärvidega polü-homofooniline faktuur.

Igor Garšnek, Sirp


Noore autori Mirjam Tally loomingust, mida seekord esitasid kanneldajad kõige arvukamalt, valisin välja «Struktuurid» soolokandlele. Tally kontrollib oma lugude vormi üpris ratsionaalselt, kohati tahaks sinna mingit impulsiivsemat «plärakat». Nimetatud loos oli see olemas – pala teises pooles lisati nüanss roobi taga mängides.

Tihedad eesti muusika päevad.
Liina Fjuk, Sirp


Festivalil esinenuist noorimad Kairi Kosk («Aastaajad» kammerkoorile, instrumentaalansamblile ning lindile: palju väga eredaid momente ja mõned muusikalise loogika apsud) ja Mirjam Tally («Varjundid» keelpillidele, löökpillidele ja klaverile — intensiivne, tihe, hea maitsega) on liiga noored, et neid stilistiliselt lahterdada.

«NYYD ‘97» järelkõla.
Merike Vaitmaa, Sirp


Mirjam Tally on oma muusikas varem huvitaval viisil seganud akustilisi, elektroonilisi ja keskkonnahelisid. Temas paistab olevat peidus eriline segu poeetilisest ja mängulisest (ka humoristlikust) kõlatajust.
Õnnepalu tekstides valitsesid sensuaalsed looduskujundid. Tally helikeeles oli samas võtmes poeetilist suurendusklaasiefekti, ruumimüstikat ja vaikuse kuulatamist, aga lisaks ka teist, huvitavamat poolt: kummastavaid kõlasid, kõnelisust, provotseerivat lihtsakeelsust.

Kammerlaul, surm ja lihtne inimene. Evi Arujärv, Sirp


Tally töötab ilusate meloodiliste kujunditega, tema palad jäid meelde kõigepealt värvikuse tõttu. Tema lemmikvõte on töö sekventseriga. Ehk on talle natukene võõras Sumera kadentsideta stiil. See tunne muutub veel tugevamaks, kui meenusid tema «traditsioonilised» oopused.

Elektronmuusika kontsert.
Mark Rais, Sirp


Üliõpilaste ja magistrantide, teoste seas leidus väga vähe selliseid, mille eest autor näis vastutavat täielikult, algusest lõpuni (paraku oli ka M. Tally «Elysiumis» sedaliiki muusikalist läbimõtlematust, mis varjutas sümpaatseid tämbritaotlusi enam kui helitehnika põgusad kapriisid).

Sumera portree kammersaalis.
Merike Vaitmaa, Sirp


Samamoodi sulas Mirjam Tally teoses «AIR» akordionikõla (tegelikult üsna ebamaiselt vibreeriv, külm-kristalne või orellik) väga loomulikul viisil fonogrammi kõlaefektidega ühte. Tuntud «minimaalsed vahendid» ja sonoristika, aga Tally kõlakujundites on erilist impulsiivsust.

Peaaegu globaalne muusikamulje.
Evi Arujärv, Postimees


Mirjam Tally laulud on seevastu inspireeritud maisest ja lähedasest – merest, mille ligiduses helilooja ise elab. Siin on juttu ööst, tähtedest, meresügavusest ja inimsüdametest, mis on nagu laevad. Laevad jällegi olevat nagu lapsed. Nende mõtetega mängib helilooja, pannes tshellisti ja klaverimängija koos mikrofoni sosistama. Pillid ja pillimehed kujutavad tal merd, laulja seisab mere kaldal ja vaatleb neid.

Kaks vaadet merele.
Heili Vaus, Postimees


Nyydi-muusikast jäi kõrvu verivärskeid hääli, kes sugugi ei näi hoolivat sellest, et maailm on juba «valmis saanud». Kairi Kose ja Mirjam Tally kammerteostes oli siirast ja isikupärast musikaalsust.

Kadunud heli otsimas.
Evi Arujärv, Postimees


Eesti Raadio valis Mirjam Tally teose «Swinburne» osalema
Rahvusvahelisel Heliloojate Rostrumil 2001.
...........................................

 

«Muusikaajalugu on ammu tõestanud, et nn. lääne muusika kõrval eksisteerivad sõbralikult ka muudest kultuuridest lähtuvad maailmapildid, mis pakuvad loovisiksustele teistlaadi vaatenurki oma mõtete kujustamiseks.

   Muusikas nagu teisteski keeltes, milles inimene ennast püüab väljendada, on asju, mis jäävad väljapoole keele piire, just selliseks vaevuaimatavaks ja metafüüsiliseks nähtuseks? Kõik muusikas ei peagi olema seletatav. Kuid tuleviku muusikateadus võiks vähemalt püüda seda teha ja mitte väita, et see oleks liigselt emotsionaalne lähenemispunkt muusikale ning sellel poleks midagi pistmist «tõsise» ja «akadeemilise» teadusetegemisega.»

Mirjam Tally, Sirp

 

«Erinevus on ennekuulmatu disharmoonia, mille tulemuseks on väljatõrjutus ning pilge. Näib, et kaasaegne nn «klassikaline» muusika on just selle väljatõugatu ja -naerdu seisundis. Popmuusika rütmimasinast masstoodanguna väljatiksuvad üllitised samastuvad nii muusikaliselt väljenduselt kui ka temaatikalt, omavad aga minimaalselt eripära ...

Rütmimasin ja füüsiline stimulatsioon. Mirjam Tally, Eesti Päevaleht 

 

 

.......................................................

Mirjam Tally artikleid:

Heliloominguline mõtteprotsess.
Sirp

Lepo Sumera filmimuusika elab uuel plaadil.
Eesti Päevaleht,

Jazzkaare avas kirikut väärt trompetikontsert.
Eesti Päevaleht,

 

Saateid Klassikaraadios

Braavo! Laszlo Hortobagyi

Braavo! Evelyn Glennie

Braavo! Ravi Shankar

Braavo! Keith Jarrett

 

 

.Eesti Raadio | Klassikaraadio | Muusikud |

n_joon3all.gif (1699 bytes)