Tänavu möödub 25 aastat ühe kõigi aegade populaarseima ja paljusid kuulajaid sügavalt liigutanud klassikaplaadi ilmumisest.
1992. aastal avaldas klassika ja jazzmuusika plaadifirma Nonesuch Poola helilooja Henrik Mikolaj Gorecki sümfoonia albumi, mida osteti üle miljoni eksemplari.
Plaadi produtsent, ameeriklane Robert Hurwitz kuulis Gorecki sümfooniat 1989.
Talle avaldas kaunis ja lüüriline teos vapustavat muljet. Otsekohe tekkis tal visioon salvestada sümfoonia London Simfoniettaga ja kutsuda vokaalosa esitama noor sopran Dawn Upshaw.
Hurwitz kujutas ette, et hingeline suurteos võiks liigutada paljusid inimesi ning seda plaati õnnestuks tal müüa paarkümmend tuhat eksemplari ehk klassikaplaadi kohta väga palju.
Nagu selgus, olid need tagasihoidlikud ootused.
Gorecki sümfooniat haarati Inglismaa ja Ameerika plaadikauplustes lausa lennult.
Mõnel päeval müüdi plaati lausa 10 000 eksemplari ja nõudlus oli suurem, kui plaate suudeti valmistada.
“Kurbuse laulude sümfoonia” vallutas 1992-1993 müügitabelid, kerkis ajakirjas Billboard avaldatud ametlikku Ameerika edetabelisse ning Briti popmuusika edetabelisse kõrgele kuuendale kohale.
Edule aitas kaasa populaarne, maailma suurim klassikalise muusika kommertsraadio Classic FM, mis lülitas sümfoonia teise osa oma pleilistidesse.
Poola helilooja Henryk Mikolaj Gorecki (1933-2010) Kolmas sümfoonia valmis 1976
Selle alapealkiri on “Symfonia piesni zalosnych”, “Kurbuse laulude sümfoonia” ja tegemist ligemale tunnipikkuse kolmeosalise teosega sopranile ja sümfooniaorkestrile.
Midagi erilist oli õhus sel aastal – 1976. Samal aastal jõudis Arvo Pärt tintinninabuli stiilini. Üksteist tundmata, kokku puutumata, üsna samaaegselt lähenesid Henrik Gorecki, Arvo Pärt ja John Tavener muusikalisele väljendusele, mida muusikauurijad nimetavad “minimalistlikuks sakraalsuseks”.
See on uutmoodi nüüdismuusika, mis tõi lärmakast maailmast tüdinud publiku tagasi kirikutesse ja kontserdisaalidesse ja täitis muusika iidset ülesannet ülendada, trööstida ja tasakaalustada inimese hinge.
III sümfoonia on Gorecki kuulsaim teos. Kui lehitseda internetti, võib leida paljude muusikasõprade mõtteid, kuidas nad seda teost kuulates said üle leinast või leidsid lohutust traagiliste sündmuste šokist.
Esimeses osas kõlab lamentatsioon 15. sajandist Püha Risti kloostri palvetekogumikust.
Sümfoonia keskmise osa, liigutava Lento e largo tranquillissimo tekstiread on pärit Zakopane vanglas gestapo poolt 1944. aastal mõrvatud 18-aastane tüdruku jumalagajätu sõnumist: Ära nuta, ema! Jumalaema hoiab mind. Zdrovas Mario (Ave Maria).
Sümfoonia kolmandas osas on Gorecki kasutanud 19. sajandi poola rahvalaulu, kus ema leinab surnud last, palub tema hingele õnnistust ja endale rahu.
Gorecki 3. sümfoonia kuulub muusika nimekirja, mida soovitatakse kurbadele inimestele.
Kui lehitseda internetti, võib leida paljude muusikasõprade mõtteid, kuidas nad seda teost kuulates said üle leinast või leidsid lohutust näiteks 11. septembri 2001 New Yorgi sündmuste šokist.
Kuigi sümfooniast on praeguseks avaldatud üle kümne plaadistuse, pole teised ülesvõtted äratanud mingit võrreldavat tähelepanu London Sinfonietta, David Zinmani ja Dawn Upshaw albumiga.
Mis teeb selle plaadi eriliseks ja niivõrd hinge minevaks, et isegi ümbrise pildi nägemisest tõusevad pisarad silma, nagu on üks kuulaja tunnistanud?
Sellele saab mõelda, kuulates tähtpäeva tähistavat albumit teisipäeval 21. novembril kell 19.05.
Albumi kommentaari autor on Tiia Teder.
Saade on kodulehel järelkuulatav.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.