Kell 12:
* Noorteansambel Musica Silentii esitles albumit ‟Keskaeg meis”.
Intervjuu ansambli juhi Tõnu Sepaga. (Liina Vainumetsa)
* Filmikomm. (Tõnu Karjatse)
* Eile esinesid klaveritoas Lihula Muusikakooli noored muusikud.
Kontsert on järelkuulatav Klassikaraadio kodulehel.
Kuulame hetki kontserdilt. (Anne Prommik)
Kell 13:
* Värske Virumaa kirjandusauhinna laureaat Mathura ja laulja Kadi Uibo annavad eeloleval laupäeval kontserdi – mõtisklevad, mis jääb ja mis tuleb, kui jää kord liikuma hakkab.
Asjaosalised on stuudios.
* Tartu Kunstimuuseumis avatakse näitus ‟Kehakeeles. Töid Tartu Kunstimuuseumi kogudest”, mille eesmärk on uurida kehalise suhtluse ning keha kui väljendusvahendi kujutamist läbi kunstiajaloo.
Lähemalt räägib kuraator Tiina Abel. (Hedvig Lätt)
Saatejuht on Lisete Velt.
Kell 14:
Kooskõla
Cyrillus Kreek – Reekviem.
‟Ei leidu sügavamalt läbitunnetatud, suurema seesmise soojuse ja hardumusega – ent siiski rangelt tasakaalus – kirjutatud samalaadilist teost kui seda on Kreegi Reekviem,” on öelnud helilooja Eduard Tubin.
Kreegi loomingu peateos on ühtlasi meie muusikaloo esimene reekviem.
Teose kirjutamist alustas helilooja 1925. aastal, partituuri lõpetas 1927. aasta sügisel, esiettekanne toimus juba 29. oktoobril 1929 Estonia kontserdisaalis EMO segakoori ja ‟Estonia” sümfooniaorkestri esituses, dirigeeris Juhan Aavik.
Segakoorile, tenorisoolole, sümfooniaorkestrile ja orelile kirjutatud kaheosalise teose komponeeris Kreek eestikeelsele tekstile võttes aluseks Schultz-Bertrami 19. sajandil tõlgitud Mozarti reekviemi teksti.
Kuigi Kreegi käsikirjas on ka ladinakeelne tekst, on lisatud hiljem ja mitte helilooja enda poolt. Ometi – Nõukogude Eestis oleks olnud võimatu esitada vaimulikku teost eestikeelsena, nõnda siis said needki vähesed ettekanded toimuda ladinakeelset teksti kasutades.
Pühapäeval möödub Cyrillus Kreegi surmast 55 aastat.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.