XXVI laulupidu toimus kahes osas: laulupeo esimese kontserdi “Aja puudutus” kava oli tagasivaatav. 145 aastat laulupeotraditsiooni Eestis andis võimaluse ühte õhtusse kõrvutada igalt laulupeolt üks laul.
Erandid olid juubelipidu ning 1950. aasta laulupidu, mida meenutas vaikus.
Laulupeo teine kontsert “Puudutuse aeg” oli koostatud muusikast, mida tänane Eesti jätab koorimuusika-ajalukku, muule lisaks oli esitusel 14 sellele laulupeole loodud pala (näiteks Pärt Uusberg, Tauno Aints, Tõnu Kõrvits), samuti mitmeid uusi seadeid.
Esinesid mudilaskoorid, poistekoorid, lastekoorid, meeskoorid, naiskoorid ja segakoorid ning puhkpilli- ja sümfooniaorkestrid.
Kavas olid ka armastatud Sarapiku “Ta lendab mesipuu poole” ning Ernesaksa “Mu isamaa on minu arm”, mis tulid kordamisele.
Laulupeo nimilugu – Tõnu Kõrvitsa Kristiina Ehini tekstile kirjutatud “Puudus” – lauldi peo lõppedes mitu korda, isegi ilma dirigendita juba lavalt maha liikudes. Juba esimene laulupeo kontsert tõi lauluväljakule 90 tuhat pealtvaatajat.
Eesti esimene üldlaulupidu toimus Tartus juunis 1869, sellest võttis osa 878 meest ning eesti keeles lauldi 12 vaimulikku ja 14 ilmalikku laulu, lisaks keisrihümn.
Mullusuvine suurüritus oli üle aegade rahvarohkeim: pillipeol osales pea 500 muusikut, üle 45 aasta oli peole kaasatud sümfooniaorkestrid, kahel laulupeokontserdil kanti ette 70 teost, laulupeol osales üle 30 tuhande laulja ja kooridele õpetas laule üle 1200 dirigendi.
XXVI laulupeo kunstiline juht Hirvo Surva pälvis tehtu eest Eesti Rahvusringhäälingu Aasta Muusiku tiitli.
24. veebruaril meenutame neid ülevaid hetki:
Saade Hirvo Survaga on eetris kell 13, valik laulupeol kõlanud laule kell 14.
Toimetaja Marge-Ly Rookäär.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.