Džässmuusika ABG. Don Ellis

„Tagasivaates paistab Ellis väga eheda 1960-ndate aastate nähtusena, tegelasena tollest ajastust, mil kõik tundus olevat täiesti võimalik ning mistahes muusikaline probleem oli lihtsalt lahendust ootav järjekordne võimalus,“ kirjutab Richard Cook oma džässientsüklopeedias. Trompetisti, komponisti ja ansamblijuhi Don Ellise täht ei säranud kahjuks kaua, kuid see sära oli iseäralikult ere ja kummaliselt külgetõmbav.

Don Ellise kõige otsingulisemad ja leidmisrohkemad – ning seejuures ka kõige populaarsemad! – aastad ulatusid kuuenda kümnendi südamest napilt seitsmenda keskpaika. Ellis katsetas keerukate ja ulatuslike rütmistruktuuridega, mis olid inspireeritud Lähis-Idast ja Indiast, kaasates oma orkestrisse arvukalt löökpillimängijaid. Proovis aplalt uusi eletroonilisi kõlavärve. Ei põlanud ära rockmuusika mõjutusi. Ning lugude harmoonia rikastamiseks uuris õhinal mitut masti mooduseid – veerandtoon-trompet, mida ta ise alailma mängis, ja kaugemate maade pillide kasutamine tavapärasema jäts-instrumentaariumi kõrval olid kõigest kaks silmatorkavaimat sarnaste võtete hulgas. Kõige selle juures aga, üllatus-üllatus, ei kõlanud Ellise vaieldamatult eksperimenteerimisaldis looming pelgalt kuiva-kaine mõtteharjutusena, vaid tõepoolest haaras kaasa arvukalt kuulajaid nii USA jätsufestivalidel kui ka ülikoolide klubikontsertidel. Sest? „See, mida publik kuulis, oli enamasti ju pulbitsev, virgutav, põnev bigbändimuusika“ (Richard
Cook).

Don Ellisest kõneleb ja tema muusikat tutvustab saates Tiit Kusnets.

Muusika nimekiri
{{music.Info.STARTTIME | substringtwo}}
{{music.meta.AUTHOR1}} - {{music.meta.SONGNAME}} ({{music.meta.PERFORMER}})

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Lisa uus kommentaar

Viimati lisatud