Helikaja 4. novembril

Saade heidab järelpilgu rahvusvahelisele nüüdismuusika festivalile AFEKT. Kes, kellele, mida, kuidas ja milleks küsivad asjatundjad ning pakuvad enda poolt ka vastuseid. Hektolei Paju uurib seekord muusikute toiduahelat. Eetris laupäeval, 4. novembril kell 9.

Rahvusvahelisel nüüdismuusika festivalil AFEKT esitleti tänavu uut muusikat alates klassikutest kuni hetkel rahvusvahelistel lavadel domineerivate kesksete ja värskeimate teemadeni, toimusid ka audiovisuaalile ja muusikateatrile keskendunud kontserdid.
AFEKT leidis aset 27. oktoobrist 1. novembrini Tallinnas ja Tartust.
Tegemist on jätkuga Tartus juba 14 aastat toimunud Eesti Heliloojate Festivalile, mis aga uue nime all peeti teist korda.
Festivali algataja ja kunstiline juht Monika Mattiesen ütles festivali eel, et AFEKT toob maailma kõige uuema muusika koos tuntuimate muusikutega eestlastele koju kätte.
“Täna ei oska keegi kindlalt väita, kes neist heliloojatest võib tulevikus olla maailmas enim mängitud, nii nagu seda praegu on Arvo Pärt, kelle varane looming on samuti modernistlikust helikeelest lähtuv,” lisas Mattiesen.

Seekordsel festivalil esinesid uue muusika interpreedid ja kollektiivid nii Eestist kui mujalt.
Külaliste hulgas olid Saksamaal tegutsev Trio Accanto, Gratzis kokku saanud ansambel Schallfeld ning Berliinis tegutsev Eesti-Ameerika sopran ja artist Sirje Aleksandra Viise.
Esimese avaliku ülesastumise tegi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia elektronmuusikaentusiaste ühendav elektroonilise muusika ansambel EMA.
“Kõige tugevama mulje jättis nende omavaheline sünergia. Nende kuue elektronmuusiku üksteise tunnetus oli tõesti muljetavaldav, eriti teades, et see tehnika ja instrumendid, millega nad mängisid, ei ole just kõige stabiilsemad ja vajavad väga suurt enesekontrolli, et ühtlustada seda kõla, mis sealt tuleb,” kommenteerib helilooja Liisa Hirsch.

Olulisel kohal oli uudislooming.
Esiettekandes kõlasid Helena Tulve, Marianna Liigi, Age Veeroosi ja inglase Michael Finnissy teosed.
ERSOle kirjutas uue teose Elis Vesik.
“Mulle väga meeldis, kuidas Elis Vesiku teos täiesti sulandus nende teiste suurkujude loomingusse, nagu ta oleks samasugune vanameister,” ütleb muusikateadlane Gerhard Lock.

Festivali avakontserdil Estonia Kontserdisaalis oli Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri ees Šveitsi päritolu dirigent Baldur Brönnimann.
Esmakordselt Eestis kõlasid nüüdismuusika suurkujude Pierre Boulezi ja Gérard Grisey sümfoonilised teosed.
“Selle kontserdi kava oli väga hästi kokku pandud. Algas sellise väga tehisliku ja kuidagi väga tiheda orkestriteosega ning lõppes siis Bouleziga, mis oli täiesti teine orkestrikasutus,” leiab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kompositsioonitudeng Johanna Kivimägi.

Tartus toimunud festivali avasündmusel Erinevate Tubade Klubis esitleti aga audiovisuaalseid kompositsioone.
“Tallinnas oli väga palju rohkem üritusi, millest oli natuke kahju, sest Tartus iseenesest oli publikut seekord päris palju ja tundub, et inimeste huvi nüüdismuusika vastu siin aina kasvab,” tunnistab Elleri muusikakooli kompositsiooniõpilane Marta-Liisa Talvet.

Helena Tulve rõhutas Klassikaraadiole antud intervjuus, et uus muusika tegeleb väga palju tähelepanu, kontsentratsiooni ja keskendumise küsimusega.
“Uue muusika esitamise protsent on ikkagi väga madal. Aga samas peab olema rahul sellega, mis meil on – meil on mõned festivalid, mõned aktiivsed tegijad ja kindlasti mõned sellised visiooniga inimesed ja need ongi sellised energiatäpid, mis seda edasi viivad,” ütleb helilooja.

Klassikaraadio vahendas festivalilt viis kontserti, mille fookuses oli mitmetahuline ja kõige uuem nüüdismuusika Eestist ja kaugemalt.
Kontserdid on järelkuulatavad Klassikaraadio kodulehel.

‘Helikaja’ uurib, millised olid festivali AFEKT erilisemad kontserdid ja meeldejäävamad teosed ning mis pettis kuulajate lootusi?
Arutelus selgub, kellele ja miks seesugune nüüdismuusika festival üldse vajalik on ning milline on meie nüüdismuusika hetkeseis ja suurimad murepunktid.
Stuudiokülalised on Liisa Hirsch, Marta-Liisa Talvet, Johanna Kivimägi ja Gerhard Lock.
Saatejuht on Johanna Mängel.

* Rubriigis “Muusik mõtleb” arutleb Hektolei Paju, milline on muusikute toitumisahel ja mis toidab muusikut, kes on toitumisahela lõpus.

“Helikaja” on eetris laupäeval, 4. novembril kell 9.
Kordub pühapäeval, 5. novembril kell 12.

Muusika nimekiri
{{music.Info.STARTTIME | substringtwo}}
{{music.meta.AUTHOR1}} - {{music.meta.SONGNAME}} ({{music.meta.PERFORMER}})

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Lisa uus kommentaar

Kuula veel

Viimati lisatud