Helikaja: Eesti muusikateatri Aida-aasta

Juhtus ja tehti. Kriitikud arvavad. Liivane esietendus, mis lõi publiku kahte leeri; serenaad, lavastajad ja lauljatööd; Tartu, Tallinn, Saaremaa ja muud paigad... Saate toimetab Anne Prommik. Eetris laupäeval kell 9.

Ooperikriitikute hinnangul osutus 2016 säravamaks kui eelmine, muusika-aasta. Publikut tervitas lausa kaks algupärandit.
Eesti Muusika Päevade tippsündmuseks oli Ardo Ran Varrese lavaline serenaad “Käidi ja külvati varjude seemneid, sest valgus hakkas võrsuma” Artur Alliksaare tekstile ja Saaremaa ooperipäevadel esietendunud Ülo Kriguli ooper “Luigeluulinn”, mille lavastas Marianne Kõrver.
Kõige rohkem kära ooperi ümber tekitas aga jaanuarikuine Rahvusooperi esietendus, kus nii kriitikud kui publik jagunes kahte raevukasse leeri.
“Sellist suminat vaheajal Estonia jalutussaalis pole mina veel kogenud,” tunnistab ooperikriitik Alvar Loog.
Festivale arvestamata loeme kokku tosinkond ooperiesietendust, üks muusikal esietendus nii Estonias kui Vanemuises.
Eesti operett elab üle varjusurma. Mõnede etenduste puhul, nagu näiteks Semperi-Ojasoo “Pööriöö uni”, on küll raske otsustada, kas tegemist on ikka muusikateatriga.

Estonia ja Vanemuine hiilgasid mõlemad kahe esietendusega. Kõige rohkem poleemikat tekitas Tobias Kratzeri lavastus, jaanuaris esietendunud Verdi “Aida”.
Septembris Pamela Recinella lavale toodud Wagneri “Lendava Hollandlase” lõid kriitikud üsna üksmeelselt risti, esile toodi vaid säravaid lauljatöid.
Tartu esietendused toimusid mõlemad väikeses majas – aprilli alguses Roman Hovenbitzeri lavastatud sümpaatses Donizetti “Lucia di Lammermooris” said särada eeskätt välissolistid.
Novembris oli Eesti lauljate kord – lühiooperid “Mozart ja Salieri” ning “Teatridirektor” Jaan Willem Sibula nägemuses tekitasid küll mõningaid küsimusi.

Samal päeval Vanemuise kaksikesietendusega tungles Rahvusooperis traditsioonilise kontsertettekande publik – esimest korda Eestis kõlas Donizetti ooper “Anna Bolena”, mille peaosalise valikule võis samuti teatavaid etteheiteid teha, küll aga pälvis hurraahüüdeid Arvo Volmeri dirigenditöö.

Võimsalt haljastas kammerooperi lagedavõitu maastikku Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ooperistuudio, kus sündis esietendusi rohkemgi kui repertuaariteatrites.
Veebruar tõi Puccini “Õde Angelica”, lavastajaks Taisto Noor.
Mai lõpus tuli lavale Auri Jürna režiiga Poulenci mono-ooper “Inimhääl”.
Novembris näitas ooperistuudio ühistööd vanamuusikakeskusega –ülivõrdeid pälvis stiilipuhas barokkooper Stephan Jörise lavastatuna, Purcelli “Dido ja Aeneas”.
Lisaks kõlas RO Estonia kammersaalis veel üks tudengiprojekt – aprillikuus esietendunud Britteni “Kruvipööre”.

Kammerooperit kõlas ka sügisesel nüüdismuusikafestivalil Afekt – Eesti esiettekandele tuli festivali peahelilooja Georg Friedric Haasi kammerooper “Atthis”.
Samuti võõrustasid Pärnu ja Saaremaa juulikuised ooperipäevad tavapärasest kõrgema tasemega truppe Peterburist ja Wroclawist. Saaremaal etendunud Wroclawi ooperiteatri lavastuse, Szymanowski “Kuningas Roger” näitas maailmaklassi.
Esimest korda toimus Narvas septembrikuus kaasaegse muusika festival “Narva ooperipäevad”, mis pakub esinemisvõimalusi noortele lauljatele ja tudengitruppidele.

Õnnestumisi ülistavad ja kitsaskohti kaardistavad kirglikud ooperikriitikud Tiiu Levald, Peter Pedak, Kerri Kotta, Saale Kareda, Harry Liivrand, Kristel Pappel ja Alvar Loog.

Saate toimetab Anne Prommik, monteerib Helle Paas.

Vali sobiv kuulamisaeg:
Laupäeva hommikul, 10, detsembril kell 9;
pühapäeval 11. detsembril kell 12 või
järelkuulamine Helikaja rubriigis.

Muusika nimekiri
{{music.Info.STARTTIME | substringtwo}}
{{music.meta.AUTHOR1}} - {{music.meta.SONGNAME}} ({{music.meta.PERFORMER}})

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Lisa uus kommentaar