* Inspireeritult kahest muusikateemalisest näitusest astusid 7. jaanuaril KUMU näitusesaalis dialoogi Kristjan Randalu ja Kaur Garšnek. Publiku küsimusteni jõudnud vestlusest jäi kõlama publiku seas istunud filmimuusika helilooja Ervin Trofimovi küsimus “Kas helilooja peab arvestama publikuga?”.
Vestlusringis just sel teemal peatumegi.
Oma mõtteid jagavad heliloojad Marianna Liik, Tauno Aints ja Erkki-Sven Tüür.
“Ma ei arvesta maitse-eelistusi, aga hoolin neist väga,” mõtiskleb Erkki-Sven Tüür.
* Juba aasta esimesel nädalal kõlas Estonia kontserdisaali Steinway klaver nõnda varjundirikkalt nagu ei kunagi varem.
Põhjamaade Sümfooniaorkestri ees soleeris eelmise aastal kuninganna Elisabethi nimelise pianistide konkursi võitja Lukaš Vondárček.
5. ja 6. jaanuaril Estonia kontserdisaalis ettekandele tulnud kava, kus Sergei Rahmaninovi ja Antonín Dvořáki heliteostest sündinud kava raamistas eesti heliloojate looming, oli orkestri asutaja ja dirigendi Anu Tali sõnul kantud armastusest ja igatsusest.
Vondráčeki soleerimisel kõlanud Rahmaninovi “Rapsoodia Paganini teemale” oli pianist Sten Lassmanni sõnul fantastiline esitus.
“Vondráčeki interpretatsiooni sisukus, ausus ja vabadus ei luba hetkekski kahelda, et tegemist on väga kõrgel tasemel muusikuga,” tõi Lassmann välja.
* “Kas Sa soovid kitarri õppida?” küsis ema väikeselt pojalt.
Seesuguse lihtsa küsimusega seostab oma muusikutee algust 8. jaanuaril Aasta Muusik 2016 tiitliga pärjatud kitarrikunstnik ja helilooja Robert Jürjendal.
Värskelt renoveeritud vana raadiomaja ajaloolises 1. stuudios toimunud pidulikul kontserdil kõlas nii 1980. aastatest pärinevaid esimesi katsetusi kui ka muusikat Jürjendali viimastelt sooloalbumitelt.
* 10. jaanuar oli kogu Eesti muusikaelu pidupäev – 95. juubelisünnipäeva tähistas helilooja Ester Mägi.
Maestra auks korraldati Niguliste muuseum-kontserdisaalis kontsert, kus kõlasid nii soolo- kui ka koorilaulud, klaveripalad ja kammermuusika.
Eesti mõjukaim naishelilooja Ester Mägi on muusikat kirjutanud 70 aastat – esimesed teosed kannavad aastanumbrit 1946, viimane on dateeritud aga 2016.
* 11. jaanuaril avati pärast kümmet ehitusaastat Elbphilharmonie kontserdimaja Hamburgis.
Elbe jõe kaldal asuva kontserdimaja avas Kalev Kuljuse oboesoolo.
Avakontserdi avahelina esitas Põhja-Saksa Raadio sümfooniaorkestri oboemängija Kalev Kuljus esimese osa “Paan” Benjamin Britteni teosest “Kuus Ovidiuse metamorfoosi”.
“Üks parimaid saale maailmas,” ütles Kalev Kuljus pärast avakontserti telefonikõnes.
* Jaanuari teisel nädalal soleeris Estonia kontserdisaali Steinway klaveril Ivari Ilja.
Eesti Riiklikku Sümfooniaorkestrit juhatas kreeka päritolu dirigent Dimitris Botinis.
12. ja 13. jaanuaril toimunud kontsertidel tulid ettekandele Anatoli Ljadovi “Kikimora”, Pjotr Tšaikovski Klaverikontsert nr 1. ja Sergei Rahmaninovi “Sümfoonilised tantsud”.
Kontserti käis kuulamas Kristjan Randalu, kelle hinnangul oli Ilja interpretatsioon Tšaikovski klaverikontserdist igati kaasaegne.
* 17. jaanuaril Kultuurikatlas toimunud Mirjam Tally autorikontsert lõpetas Tally heliloojaresidentuuri Eesti Kontserdi juures. Kammerkoor Collegium Musicale ja dirigent Endrik Üksvärava esituses tulid ettekandele Tally kooriteosed vahemikust 2009-2016.
Oma mõtteid jagavad Helena Tulve ja Jaan-Eik Tulve.
* 20. jaanuaril esitlesid Eesti Rahvusmeeskoor ja ansambel Vox Clamantis Norra helilooja Henrik Ødegaardi autoriplaati “Te lucis ante terminum”.
“Helikaja” laupäeval 21. jaanuaril kell 9.
Kordub pühapäeval 22. jaanuaril kell 12.
Internetis teile sobival ajal.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.