Segakoor Latvia kontsert MustonenFestil

Andres Mustoneni festival toob Tallinna esinema maailmas kõrgelt hinnatud Läti koori. Kõlab läti-, ja venekeelne muusika ning ka eestlaste loodud kooriteosed. Juhatab festivali peategelane. Eetris laupäeval, 27. jaanuaril kell 13.

Riiklik segakoor Latvija (koormeister Valdis Tomsons) laulab festivali kunstilise juhi dirigent Andres Mustoneni käe all läti, vene ja eesti muusikat.

Latvia on koorimuusika tipp!
Baltimaade suurim, 75-aastane professionaalne koor seilab muusikamaailma kõrglainetel: kuuel korral on ta pälvinud Läti Suure Muusikaauhinna, dekaad tagasi omistati koorile Läti Kultuuriministeeriumi preemia ja mõni aasta enne seda sai ta Läti Vabariigi Ministrite nõukogu preemia.
Riikliku koori Latvia asutaja ja esimene dirigent oli Janis Ozolins, edasi järgnesid mitu tunnustatud dirigenti ning alates 1997. aastast on koori kunstiline juht ja dirigent Māris Sirmais.

Latvia on täiesti unikaalne koosseis - hinnatud esinejana maailma suurtes kontserdisaalides ja tähtsatel festivalidel ulatub koori repertuaaridiapasoon kaardistamata laiustesse.
Latvia laulab maailmaklassikat ja koori põhirepertuaari kuuluvad suuremahulised kompositsioonid: oratooriumid, kantaadid, missad, reekviemid, uhked vokaalsümfoonilised teosed ja ooperite ettekanded.
Kõrvuti varajase muusikaga esitatakse aga ka nüüdisloomingut (Britten, Pärt, Auerbach, Schönberg, Honegger, Kancheli jpt) ning väga suurt rõhku pannakse kavades Läti muusika propageerimisele (Vasks, Ešenvalds).
Latvia esituses hinnatakse eriti nende a cappella programme ja just sellisega tullakse ka laupäeval Niguliste muuseum-kontserdisaali.

Kavas on Läti noore helilooja ja tõusva tähe Ēriks Ešenvaldsi (*1977) “O salutaris Hostia” (2009).
Praegu õppejõuna Läti Muusikaakadeemias tegutsev Ešenvalds pälvis esikoha Rahvusvahelisel Heliloojate Rostrumil (2006) ja on sestsaadik olnud üks nimekamaid Läti kaasaja heliloojaid.
Alanud aastanumbrisse jääb tema Sümfoonia nr. 2 esiettekannete seeria kõikjal maailmas.

Seevastu Läti muusikateadlane ja helilooja Georgs Pelēcis (*1947) on lõpetanud Moskva Konservatooriumi Aram Hatšaturjani kompositsiooniklassis.
1970ndatest aastatest muusikateoreetiliste ainete õppejõuna tegutseva Pelēcise komponeerimisviisi on autor ise nimetanud ‟uueks konsonantseks muusikaks” ja arvestades, et 1981. aastal kaitses ta doktori väitekirja ‟Ockeghemi muusikalised vormid ja Madalmaade polüfoonilise koolkonna traditsioonid” on üsna loomulik, et helilooja enda muusikast leiame sügavaid peegeldusi sajanditetagusesse muusikalukku.

Vene muusika suurkuju, erakordse helilooja, pianisti ja dirigendina tegutsenud Sergei Rahmaninovi loomingust on Mustonen kavva valinud juurtega sügavuti Vene kirikumuusikasse köidetud 15-osalise, peamiselt psalmitekstidele kirjutatud tsükli ‟Vesper” (1915).

Analoogselt viimase vene romantikuga valdas ka Felix Mendelssohn-Bartholdy nii pianisti, helilooja kui dirigendi ametiks vajalikke oskusi. Tema rohkearvulisest loomingust kõlab ‟Psalm 100”, millest leiab helilooja suurt aupaklikkust oma suure iidoli, Johann Sebastian Bachi vastu.

Eesti heliloojate teostest on kontserdil kõlamas kaasaja muusikamaailma enimesitatud helilooja Arvo Pärdi loodu ja alates Academy of St. Martin in the Fields Orchestra korraldatud kompositsioonivõistluse võidust (1994) heliloojana tegutseva Tõnis Kaumanni muusika.

* Tekstis on kasutatud Evelin Kõrvitsa koostatud materjale.

Ülekanne MustonenFestilt laupäeval, 27. jaanuaril kell 13.

Helirežissöör Ats Treimaa, toimetaja Marge-Ly Rookäär.

Kuula ka teisi kontserte:
http://klassikaraadio.err.ee/l/kontserdisaalis

Muusika nimekiri
{{music.Info.STARTTIME | substringtwo}}
{{music.meta.AUTHOR1}} - {{music.meta.SONGNAME}} ({{music.meta.PERFORMER}})

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Lisa uus kommentaar

Viimati lisatud