Kontserdisaalis: Age Juurikas mängib “Eliitkontserdi”

Teisipäeval 23. mail kell 19 on eetris sarja “Eliitkontserdid. Mozart” kontserdi salvestus 9. maist. Esineb pianist Age Juurikas. Kõlab Mozarti, Schuberti, Pompou, Stravinski ja Tubina muusika. Vahendab Tiina Kuningas.

Kontsert toimus 9. mail 2017 Estonia kontserdisaalis.
Toonmeister oli Kaspar Karner, toimetaja Tiina Kuningas.

Kavas:

* Wolfgang Amadeus Mozart (1756–1791) / Ferenc Liszt (1811–1886) – “Confutatis maledictis” ja “Lacrymosa” Mozarti reekviemist KV 626 (1791) /
Liszti transkriptsioon klaverile S. 550 (1862)
* Franz Schubert (1797–1828) – Sonaat c-moll D 958 (1828)
* Eduard Tubin (1905–1982) – “Variatsioonid eesti rahvaviisile” (1945/1981)
* Federico Mompou (1893–1987) – Prelüüd nr 1 (Dans le style romance) (1927)
 – Prelüüd nr 3 (Lentement et très expressif) (1927–1928)
 – Prelüüd nr 8 (Con lirica espressione) (1943)
 – Prelüüd nr 9 (Languido) (1944)
 – Prelüüd nr 10 (Moderato) (1943–1944)
 – Prelüüd nr 12 (Cantabile) (1960)
* Igor Stravinski (1882–1971) / Guido Agosti (1901–1989) – Süit balletist “Tulilind” (1919/1928)


Kuidas valmib pianisti soolokava? See protsess on sageli pikk ja aegade taha ulatuv. Nii ka minu kava puhul sel korral.
Mulle on ikka meeldinud kavasid kujundades leida suuremaid narratiive ja pean oluliseks, et kava jutustaks mulle endale ja kuulajale mingi loo. Ehitasin selle kava kahe suurteose – Schuberti sonaadi c-moll ja Stravinski “Tulilinnu” süidi ümber.
Juba õpingute ajal Moskvas soovitas mu õpetaja Vera Gornostajeva korduvalt mul Schuberti sonaati mängida, kuna arvas, et see võiks mulle sobida. Tahtsin aga sel ajal vallutada hoopis virtuoossemaid tippe ja pelgasin mahukat enesesse vaatavat sonaati. Ometi jäi selle Beethovenist inspireeritud teose noot mulle poes pihku ja aeg-ajalt on see mul klaveri peal olnud juba rohkem kui kümme aastat!
Alles viimasel ajal olen selle “ära tundnud” – imeline rännak läbi hilise Schuberti veidi kummalise maailma viib nüüd mindki kaugetesse sfääridesse.
Kuna „Eliitkontsertide“ sarja selle hooaja märksõnaks on Mozart, siis otsustasin, et Schuberti, elu lõpus kirjutatud sonaati sobib täiendama Liszti töötlus Mozarti reekviemist. Lacrymosa on teadaolevalt Mozarti kõige viimane muusika, mille ta kirja pani. Üks muusikaajaloo kauneim pärl.
Minu kava teine pool koosneb muusikast, mis on loodud 20. sajandil.
Tubina “Variatsioonid eesti rahvaviisi teemale“ on mulle armsaks saanud teos, mida soovitas kavasse võtta Vardo Rumessen. See on eepiline mõtisklus, milles koorub lahti Eesti lugu, ja variatsioonid eesti rahvaviiside põhjal ehituvad suurejooneliseks ülemlauluks.
Mõned aastad tagasi avastasin Federico Mompou imelise muusika. Selles on midagi ülimalt inimlikku, intiimset ja puhast. Ta julgeb olla lihtne, vaikne ja lühike.
Stravinski “Tulilind” on lennanud mu kannul alates Moskva õpinguaegadest, mil sattusin seda kuulma Ülestõusmispühafestivalil Maria Teatri orkestri kontserdil, dirigendiks Valeri Gergijev. See on mul siiani kõrvus. Veidi hiljem sain teada, et itaalia pianist Guido Agosti on teinud ühest “Tulilinnu” versioonist (neid versioone on Stravinskil mitu) klaverile transkriptsiooni. Kuigi selle noot polnud siis veel hästi kättesaadav, teadsin kohe, et hakkan ühel päeval selle teosega tegelema. Kui nüüd mõned aastad tagasi “Tulilinnu” noodi sain, aimasin, et tegemist võib olla kaelamurdva tükiga. Tekstist läbipuremine ähvardas tekitada füüsilisi tüsistusi, aga muusikas peituva sisemise jõuga kaasa lendamine ei võimaldanud mul enam alla anda. Kuna mul on kõik see aeg kõrvus orkestri kõla (olen seda pidevalt elus hoidnud Youtube’is mõned aastad tagasi ilmunud Gergijevi ja Viini Filharmoonikute “Tulilinnu” kontsertsalvestuse abil), siis on mul olnud raske transkriptsiooni pianistlikult suhtuda. Kui valdavalt on pianistid näiteks “Saatanlikku tantsu” esitades tihedat teksti lahendanud pianistliku agoogikaga, siis minu arvates see pisut lahjendab teose arhailist sisu ja rustikaalsust, ja üldse kogu süiti.
“Tulilinnu” süit ei sisalda minu arvates üht balleti kõige põnevamat kohta – hetke, mil peale hällilaulu ärkab Surematu Kaštšei ja Ivan Tsareevitš pääseb ligi munale, milles on Kaštšei kuri hing, ning viskab selle kildudeks. Kaštšei sureb, järgneb täielik pimedus, ja siis saabub valgus ning Kaštšei kurjuse impeerium kaob igaveseks.
Soovisin, et see klaverisüidi osa minu esituses ka kõlaks ja tegin orkestripartituuri põhjal sellest ise transkriptsiooni. Seega olen pisut ka “Tulilinnu” selle transkriptsiooni kaaslooja.

Ilusat kontserti!
Teie Age

(Eesti Kontserdi kavalehelt)




Muusika nimekiri
{{music.Info.STARTTIME | substringtwo}}
{{music.meta.AUTHOR1}} - {{music.meta.SONGNAME}} ({{music.meta.PERFORMER}})

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Lisa uus kommentaar

Viimati lisatud