Kontserdisaalis: ERSO mängib Beethovenit ja Elgarit

Sarjas “Kuldne klassika” kõlavad aegadeülene Beethoveni viies ja Elgari Viiulikontsert. Ülekanne ERSO kontserdilt Estonia kontserdisaalis reedel, 17. märtsil kell 19. Orkestrit juhatab Mihhail Gerts. Vahendab Marge-Ly Rookäär.

ERSO ees soleerib orkestri kontsertmeister Triin Ruubel, kes on ka Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõud, samuti assisteerib ta professor Petru Munteanut meistrikursustel ning juhendab noori viiuldajaid Järvi Suveakadeemias Pärnus.
Triin Ruubel mängib prantsuse pillimeister François Piquet’ viiulil (1820).
Dirigeerib meie noorema põlvkonna üks väljapaistvamaid muusikuid Mihhail Gerts, kes on hooajast 2015/2016 Hageni (Saksamaa) teatri dirigent.

Kavas:

* Ludwig van Beethoven (1770–1827) – Avamäng balletile “Die Geschöpfe des Prometheus” (1801)
* Edward Elgar (1857–1934) – Viiulikontsert h-moll op. 61 (1910)
* Ludwig van Beethoven – Sümfoonia nr. 5 c-moll op. 67 (1808)

Kontserdi avalugu on suhteliselt harvaesitatav teos. ‘
Beethoveni heroilis-allegooriline ballett “Prometheuse lapsed” on helilooja esimene lavateos, teose tellis temalt itaalia tantsija-koreograaf Salvatore Viganò – keisrinna Maria Theresia õukonna ballettmeister.
Igal aastal toodi Viini keiserlikus teatris lavale üks algupärane ballett.
1801. aasta uudisteose saamiseks pöördus Viganò selleks hetkeks endale juba heliloojana nime teinud Beethoveni poole.

Kontserdi teine teos on veelgi harvemini kontserdisaalides kõlav sümfoonilise poeemi laadne instrumentaalkontsert – Edward Elgari Viiulikontsert (soleerib Triin Ruubel).

1909. aastal asus Elgar Londoni Kuningliku Filharmooniaühingu tellimusel kirjutama Austria viiulivirtuoosile Fritz Kreislerile viiulikontserti h-moll op. 61.
Autori dirigeerimisel ja Kreisleri soleerimisel kõlanud esiettekandel ei olevat Elgar aga solisti helilooja interpretatsiooniga rahule jäänud ja solist omakorda polnud just vaimustuses Elgari dirigendioskustest.  
Triin Ruubeli sõnul on tegemist tehniliselt ja vaimselt väga nõudliku teosega, mille ettevalmistus on talle interpreedina väga kasuks tulnud.

Kontserdi tippteosea kõlab tõeline klassikalise muusika hitt-teos, Ludwig van Beethoveni Sümfoonia nr. 5 c-moll, mille esiettekanne toimus 1808 Viini teatris Beethoveni suurejoonelisel autoriõhtul.
Viiendast sümfooniast ei kujunenud Beethoveni eluajal tema kuulsaimat teost, sest rohkem esitati tema kolmandat ja seitsmendat sümfooniat.
Beethoven olla teose algustaktide muusikalist kujundit seletanud sõnadega “nõnda koputab Saatus uksele”, ent õigupoolest kuulub see mõtteavaldus Beethoveni klaveriõpilasele Ferdinand Riesile.

(Tekstides kasutatud Evelin Kõrvitsa koostatud materjale)

Ülekanne ERSO kontserdilt Estonia kontserdisaalis reedel, 17. märtsil kell 19.

Vahendavad helirežissöör Siim Mäesalu ja toimetaja Marge-Ly Rookäär.

Kuula ka teisi kontserte:
http://klassikaraadio.err.ee/l/kontserdisaalis

Muusika nimekiri
{{music.Info.STARTTIME | substringtwo}}
{{music.meta.AUTHOR1}} - {{music.meta.SONGNAME}} ({{music.meta.PERFORMER}})

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Lisa uus kommentaar

Viimati lisatud