Kontserdisaalis: Kalle Randalu avab ERSO juubelisarja

Reedel, 16. septembril kell 19 on eetris ERSO heategevuskontsert, kus Kalle Randalu mängib üht kuulsamat romantismiaja klaverikontserti Brahmsilt. Teises pooles kõlab Luigi Cherubini Reekviem. Dirigendipuldis on Arvo Volmer.

Eesti vanim sümfooniaorkester sündis koos rahvusliku ringhäälinguga: Eesti Riiklik Sümfooniaorkester tähistab tänavu 90 aasta möödumist asutamisest.
Juubelisarja avakontserdil särab rahvusvaheliselt hinnatud Eesti pianist Kalle Randalu, kes on viimastel hooaegadel koos ERSOga keskendunud Beethoveni klaverikontsertide esitamisele ja plaadistamisele.
Nüüd toob ta kuulajateni Johannes Brahmsi ulatusliku Esimese klaverikontserdi.

Johannes Brahmsi Klaverikontsert nr 1 d-moll sai valmis aastal 1858.
Tänapäeval teame Brahmsi ulatuslike suurteoste autorina, toona tundis noor pianistist helilooja end hästi kammerlike klaveriteoste loojana.
Klaverikontserti kirjutades oli ta esimest korda ette võtnud niivõrd ulatusliku, ligi 50 minutit kestva teose.
Kontserdi loomine võttis aega ligi neli aastat. Esiettekandele tuli helilooja esimene avalikult esitatav orkestriteos 1859 jaanuaris Hannoveris. Solistina esines 25-aastane Johannes Brahms.
Kuid esiettekandel võttis publik teose vastu pigem külmalt ja alles kolmandal esitusel Hamburgis kutsuti muusikud aplausiga tagasi lavale.
Tänaseks on sellest saanud üks sagedamini esitatavaid romantismiaja klaverikontserte.

W.A. Mozarti motett “Ave verum corpus” on loodud vaid pool aastat enne helilooja surma, samal ajal, kui tal oli pooleli ooper “Võluflööt”.
See sai kirjutatud peaaegu et tasuks sõbrale – samuti nagu Picasso tasus teenete eest oma joonistustega.
Ühe Badeni väikekiriku koormeister Anton Stoll oli heliloojat sageli aidanud tema naise Constanze reiside korraldamisel – sest kuigi Mozart vaevles rahahädas, püüdis ta siiski naist aegajalt tervisvetele saata. Kõnealusel ajal oligi lapseootel Constanze Badeni sanatooriumis.
Motett ei ole kuigi nõudlik – ehk püüdis helilooja tulla vastu väikelinna koori võimetele.
Samas on Austria pianist Artur Schnabel selle kohta märkinud, et see olevat “lastele liiga lihtne ja täiskasvanutele liiga keerukas”.

Luigi Cherubini kirjutas Reekviemi c-moll Louis XVI kiriklikuks mälestuspühaks.
Esiettekandele tuli teos jaanuaris 200 aasta eest. 19 sajandi esimesel poolel sai sellest Prantsusmaal kõige soositum muusikateos matustel ja suurkujude mälestamisel.
Felix Mendelssohn nimetas Cherubini teost oma ajastu populaarseimaks Mozarti Reekviemi kõrval.
Beethoven märkis, et kui ta peaks kirjutama reekviemi, võtaks ta Cherubini oma eeskujuks.
Sellest teosest on saanud oluline verstapost reekviemi ui romantismiaja muusikažanri ajaloos.
19 sajandil muutus see liturgilisest muusikateosest ulatuslikuks kontsertžanriks.

Kavas:

* Johannes Brahms (1833–1897) – Klaverikontsert nr 1 d-moll, op. 15 (1858)
* Wolfgang Amadeus Mozart (1756–1791) – Motett “Ave verum corpus”, KV 618 (1791)
* Luigi Cherubini (1760–1842) – Reekviem c-moll (1815)

Kalle Randalu (klaver)
Eesti Filharmoonia Kammerkoor
Eesti Riiklik Sümfooniaorkester
Dirigent Arvo Volmer

Ülekande 16. septembril kell 19 Estonia Kontserdisaalist vahendavad toonmeister Tanel Klesment ja toimetaja Anne Prommik.

Kontsert kuulub sarja EBU Premium ja jõuab Euroraadio kaudu Rumeenia, Hispaania, Saksamaa, Bulgaaria, Läti ja Leedu raadiokuulajateni.

Muusika nimekiri
{{music.Info.STARTTIME | substringtwo}}
{{music.meta.AUTHOR1}} - {{music.meta.SONGNAME}} ({{music.meta.PERFORMER}})

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Lisa uus kommentaar