Kontserdisaalis: Tallinna Filharmoonia avab hooaja

Laupäeval, 7. oktoobril kell 18 avab peagi 25. sünnipäeva tähistav Tallinna Kammerorkester oma koduorganisatsiooni Tallinna Filharmoonia uue hooaja. Dirigent on Risto Joost, solistid Kai Rüütel ja Mati Turi. Vahendab Kersti Inno.

Solistidena astuvad üles särav metsosopran Kai Rüütel Londonist ja üks hinnatumaid eesti tenoreid Mati Turi.
Dirigeerib Tallinna Filharmoonia kunstiline juht ja Tallinna Kammerorkestri peadirigent Risto Joost.

Ülekanne Mustpeade Maja Valgest saalist.
Vahendavad režissöör Tanel Klesment ja toimetaja Kersti Inno.

Kava:

* Jaan Rääts – Kontsert kammerorkestrile nr. 2 op. 78 (1987)
* Wolfgang Amadeus Mozart – Retsitatiiv ja aaria “Ombra felice!” kontraaldile ja orkestrile K 255 (1776)
* Wolfgang Amadeus Mozart – Retsitatiiv ja aaria “Misero! o sogno... Aura, che intorno spiri” tenorile ja orkestrile K 431 (1783)
* Gustav Mahler, seade Glenn Cortese – “Das Lied von der Erde” / “Laul maast” kontraaldile, tenorile ja orkestrile (1908)
- I Das Trinklied vom Jammer der Erde / Joogilaul maailma viletsusest
- II Der Einsame im Herbst / Üksildane sügis
- III Von der Jugend / Noorusest
- IV Von der Schönheit / Ilust
- V Der Trunkene im Frühling / Joobnu kevades
- VI Der Abschied / Hüvastijätt

Jaan Räätsa Kontsert kammerorkestrile nr 2 op. 78 (1987) sündis Eri Klasi palvel ning teose tõi 15. juunil 1987 Tallinna raekoja saalis esiettekandele RAT Estonia Kammerorkester Eri Klasi juhatusel.
Räätsa kontsert kammerorkestrile nr 1 op. 16 (1961) avas 1960ndatel eesti muusikale tee maailma.
Juba 1963. aastal lõi teos laineid Pariisis, Londonis ja New Yorgis (Carnegie Hallis).
Eri Klas oli esimest kontserti kammerorkestrile maailmas esitanud väga sageli ja Iisraeli Filharmoonikud arvasid, et Rääts võiks kirjutada uue kontserdi kammerorkestrile.
Nii sündiski kuulsale teosele järglane, mis on kirjutatud RAT Estonia Kammerorkestri kümnendaks sünnipäevaks pühendusega orkestrile ja tema dirigendile.

“Das Lied von der Erde” ehk “Laul Maast” (1908–1909) on üks viimaseid teoseid, mille Gustav Mahler enne surma lõpetas.
Teose tekstid koosnevad 18. sajandil kirjutatud T’angi dünastia luulest, mille Mahler avastas saksa poeedi Hans Bethge kogumikust.
Tema versioonid poeemidest põhinesid ühel teisel saksa antoloogial, mis omakorda oli tõlgitud kahest erinevast prantsuse väljaandest.
Et luuletused pärast sellist tõlketeekonda midagigi oma algtähendusest säilitavad, kõneleb nende universaalsest tähendusväljast: seal on juttu elu põhiküsimustest, surmast, loodusest, noorusest, vanusest ja kogemusest.
Ekstravertsemad ja maisemad tekstid esitab tenor, kes esindab Mahleri teoses inimkonda, abstraktsemad ja mõtlikumad tekstid jäävad aga kontraaldile, kes kehastab hinge.
On öeldud, et Mahler kasutab selles teoses – nagu ka varasemates sümfooniates – suurt orkestrit nagu kammeransamblit.
Just see teeb võimalikuks Mahleri suure koosseisuga sümfoonilisi teoseid seada väiksemale orkestrile.

Muusika nimekiri
{{music.Info.STARTTIME | substringtwo}}
{{music.meta.AUTHOR1}} - {{music.meta.SONGNAME}} ({{music.meta.PERFORMER}})

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Lisa uus kommentaar

Viimati lisatud