Kontserdisaalis: ERSO, Elts ja Mahler

ERSO kontserdil kohtuvad müstika ja tähistaevas, elu ja surm. Dirigent Olari Eltsi sõnul on kava erakordselt ajakohane. Klassikaraadio teeb Estonia kontserdisaalist otseülekande reedel kell 19. Vahendab Marge-Ly Rookäär.

Eesti Riiklik Sümfooniaorkester esitab reedel väljapeetud kava, kus vaatamata eriaegadel valminud heliteostele peegeldub vastu ühine tahk igavikulise ja noorusliku, saatuse ja surma, tähtede piiri ja pragmaatilisuse osas.
Kontserdi esimest kahte teost esitab ERSO esmakordselt.
Orkestri peakülalisdirigent Olari Eltsi sõnul on ERSO-l väga suur valmisolek esitada uut muusikat.
“ERSO on erakordselt paindlik ja see viib ainult edasi”, kinnitab ta “Tänapäeval on elementaarne, et muusik orienteerub igal ajastul kirjutatud muusikaga”.

Kontserdi avanumber on Prantsuse helilooja ja muusikateadlase Charles Koechlin`i (1867–1950) Sümfooniline poeem “Tähistaeva poole” (1933/1939).
Helilooja ei ole mitte üksnes Eestis vähetuntud, kogu muusikamaailmas on tal erakordselt tagasihoidlik positsioon.
Eelmise sajandi 20ndate aastatel tegutsenud muusikateoreetiku helikeel on Olari Eltsi suhtes väga huvitav, detailirohke ja läbitunnetuslik.
1918. aastal kutsus helilooja Erik Satie Koechlini koos Albert Rousseli, Darius Milhaud’ ja mitmete teistega osalema grupeeringus Les Nouveaux, paraku ei realiseerunud ükski nende kavatsus ning sündinud ideed võttis hiljem üle rühmitus Les Six (1920).

Vaatamata enda korraldatud festivalile oli Koechlin 1930ndatel tuntud teoreetik mitet helilooja. Sümfooniline poeem on kirjutatud aastatel 1923–1933, helilooja viib sellesse hiljem aga sisse mahukad kärped ning lühendatud variandi esiettekanne toimus Berliinis alles 1989. Teos on pühendatud täheteadlase Camille Flammarioni (1842–1925) mälestusele, kuna just viimase eeskujul soovis Koechlin saada astronoomiks.

Kontserdi teine teos on Soome kuulsaima nüüdishelilooja Kaija Saariaho (1952) “Orion” (2002).
Teose nimitegelane, vanakreeka mütoloogias seiklushimuline jahimees, saatis korda mitmeid korda metsikuid tegusid ning ta langes jumalanna Artemise käe läbi, kuna nägi Artemist nümfidega suplemas.
Pärast surma asetas peajumal Zeus aga Orioni taevasse kiirgavaks tähtkujuks, see asub taevaekvaatori lähedal ja on nähtav kogu maailmas.
Saariaho teostes kohtame sageli unistusi, müütide kangelasi ja kaugete müsteeriumite kujutamist; Orion on ühalt aktiivne inimolend, teisalt liikumatu objekt taevas – selle vastanduse on Kaija Saariaho täielikult välja joonistanud ühes tema loomingu suurimas orkestriteoses – kolmeosalises tsüklis “Orion”.

Õhtu mastaapsem teos pärineb Austria helilooja Gustav Mahlerilt (1860 –1911) ja valmis helilooja väga keerukal eluperioodil.
Sekeldused ühiskondlikul areenil, lapse surm ja Mahleri enda terviserikked olid aluspunktiks ühe muusikaloo tähendusrikkama teose sünniks.
Mahleri looming koosneb valdavalt sümfoonilisest ja vokaalsümfoonilisest muusikast: kümme sümfooniat (viimane jäi lõpetamata), mitu tsüklit häälele ja teosele ning vokaalsümfooniline teos “Laul maast” (“Das Lied von der Erde”; 1908–09).
Kuuest laulust koosneva teose teksti aluseks on Hans Bethge (1876–1946) koostatud luuleantoloogia “Die chinesische Flöte“ (“Hiina flööt“).
Teose peamine temaatika – saatus ja surma lähenemine – antakse edasi kahe osaga, ülejäänud neli osa väljendavad elu helgemat poolt: noorust, ilu ja joobumust, mis aitavad unustada maapealse elu valusat reaalsust.
Mahler kasutab Hiina muusikast mõjutatuna teose kiiretes osades pentatoonilist helilaadi, teose partituuris on solistideks nimetatud tenor ja alt, ent helilooja lisas juurde märkuse, et vajadusel võib aldipartiid laulda ka bariton.
ERSO ees soleerivad dirigent Olari Eltsi eakaaslased Annely Peebo ja Mati Turi, kelle mõlemaga sujub dirigendi sõnul koostöö väga üksmeelselt.

Kava:

* Charles Koechlin - Sümfooniline poeem "Tähistaeva poole" op. 129
* Kaija Saariaho - "Maa varjud" orelile ja orkestrile
* Gustav Mahler - "Laul maast" / Das Lied von der Erde (1908–09)

Intervjuu Olari Eltsiga on eetris saates ‟Delta” reedel, 3. veebruaril kell 12.

Ülekanne Estonia kontserdisaalis algab reedel kell 19.
Kohapealt vahendavad helirežissöör Siim Mäesalu ja toimetaja Marge-Ly Rookäär.

Kuula ka teisi kontserte:
http://klassikaraadio.err.ee/l/kontserdisaalis



Muusika nimekiri
{{music.Info.STARTTIME | substringtwo}}
{{music.meta.AUTHOR1}} - {{music.meta.SONGNAME}} ({{music.meta.PERFORMER}})

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Lisa uus kommentaar