Kontserdisaalis: Eller kui modernist & rahvakunstnik

Neljapäeval, 9. märtsil kell 19 jõuab Klassikaraadio kuulajateni Heino Elleri sünnipäeva-gala Estonia kontserdisaalist. Tallinna Kammerorkestrit juhatab Risto Joost, mängitakse klassiku muusikat. Vahendab Kersti Inno.

Helilooja 130. sünniaastapäevale pühendatud galakontsert toob esiplaanile kaks põimuvat telge Elleri elu- ja loometeel – modernismi ja rahvuslikkuse.
Lisaks kõlab teoseid 35 aastast ja mitmest žanrist – haprast duost teoseni orkestri ja harfiga.
Kontserdi idee autor ja koostaja on Sten Lassmann.

Esinevad Tallinna Kammerorkester, Sten Lassmann (klaver), Mikk Murdvee (viiul), Keelpillikvartett koosseisus Triin Ruubel (viiul), Egert Leinsaar (viiul), Johanna Vahermägi (vioola) ja Theodor Sink (tšello).
Dirigent on Risto Joost.

Kavas on Heino Elleri looming:

* Viiulisonaat nr. 1
* Keelpillikvartett nr. 2
* “Eleegia” keelpilliorkestrile ja harfile
* Valik palu tsüklist ”Kolmteist klaveripala eesti motiividel”
* Eesti tants
* Ballaad
* Viis pala keelpilliorkestrile
* Sümfoniett

Ülekanne Estonia kontserdisaalist. Vahendavad toonmeister Siim Mäesalu ja toimetaja Kersti Inno.

Soomlastel on Sibelius, norralastel on Grieg, ungarlastel Bartók.
Paljumiljonilistel rahvastel on muusikatippegi palju. Eestlastel on Eller, helilooja, kes pani aluse rahvuslikule stiilile instrumentaalmuusikas, näitas kätte ühe võimalikest teedest isikupärale ja seda nii enda loominguga kui pool sajandit kestnud pedagoogilise tööga eesti heliloojate mitme põlvkonna kasvatajana.

Heino Eller (1887-1970) on Eesti muusika suurkuju kelle elutee ühendab eesti rahvuskultuuri selle lätetest kuni tänapäevani – oma pika elu vältel puutus ta kokku paljude Eesti kultuuritegelastega alates Karl August Hermannist kuni Lepo Sumerani.
Elleri originaalne ja mitmekesine looming pani aluse kõrgetasemelisele eesti instrumentaalmuusikale; pool sajandit väldanud pedagoogilise karjääri jooksul koolitas ta terved põlvkonnad eesti heliloojaid, sh Eduard Tubin, Arvo Pärt ning Jaan Rääts.
“Kodumaise viisiga” õnnestus Heino Elleril tabada punkt, kus muusikakunst ühineb rahvustundega, ning temast sai 50-60. aastatel üldtunnustatud rahvusklassik.
Kuid veel 1930ndatel tunti Ellerit kui Eesti esimodernisti, komplitseeritud helikeelega, mis tekitas mõnikord hämmeldust koguni muusikute seas.

Muusika nimekiri
{{music.Info.STARTTIME | substringtwo}}
{{music.meta.AUTHOR1}} - {{music.meta.SONGNAME}} ({{music.meta.PERFORMER}})

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Lisa uus kommentaar