Kontserdisaalis: Kristiina Rokashevichi soolokontsert

Noor pianist mängib üksi Estonia kontserdisaalis. Muusika, mida ta esitab, peaks viima lüürilisele rännakule klassitsismist ungari romantismi ja modernismini. Eetris teisipäeval, 24. jaanuaril kell 19. Vahendab Anne Prommik.

Guildhalli Muusika-ja Draamakoolis õppiv särav pianist Kristiina Rokashevich paistis silma mullusel telekonkursil Klassikatähed.
Tema soolokontsert 24. jaanuaril Estonia Kontserdisaalis viib meid lüürilisele rännakule klassitsismist ungari romantismi ja modernismini.
Kontserdi võtab kokku üheksakümnendatel loodud Carl Vine’i intensiivsete rütmide ja mitmekordsete resonantsidega Esimene klaverisonaat.

Klassikaraadio teeb Estonia Kontserdisaalist otseülekande.

Kristiina Rokashevich oli seitsmene, kui sai vanematelt sünnipäevakingiks mänguklaveri.
Ta hakkas välja mõtlema viisikesi ja armus muusikasse jäädavalt. Esimesed klaveritunnid läksid küll üle kivide ja kändude, sest õige käepositsioon ja iga noodi jaoks kindla sõrme kasutamine polnud nii lihtsad, kui algul paistab.
18 aastat ning triljon harjutustundi hiljem on Kristiina lõpetanud magistrantuuri Guildhalli Muusika-ja Draamakoolis, mis asub Londonis.
Praegu jätkab ta sama kooli artistiprogrammis, mis võimaldab tal stuudios lindistada, osaleda meistrikursustel ja anda kontserte.
Peale selle on Kristiina väga pühendunud klaveriõpetaja, kellele on tähtis oskuste jagamine nooremate muusikutega.
Kui klaveri kõrvalt aega üle jääb, siis pühendab ta oma õhtud hoopis teistsuguse mängutehnika ja repertuaariga klahvpillile – klavessiinile.
Noor pianist on edu saavutanud mitmel konkursil – 2013. aastal võitis ta Guildhalli Beethoveni ja romantilise muusika esitamise auhinna ja III preemia Euroopa Beethoveni Klaveriühingu pianistide konkursil.
2014. aastal jõudis ta Eesti Pianistide konkursi finaali.
Tähtsaimaks saavutuseks on aga esikoht Amy Brandti Rahvusvahelisel Pianistide konkursil Birminghamis aastal 2015.

Soolokontserdi kava viib meid Bachi vanima poja Wilhelm Friedemanni poloneesidest
Ungari heliloojate Liszti ja Bartoki juurde, et läbi rahvamuusika elementide kasutamise jõuda 20. sajandisse.

Kontserdi teise poole avab aga hoopis Mozart, kelle muusikale omast lüürilisust kajab vastu ka Liszti kirglikes ja õrnades Petrarca sonettides.
Helikeelelt moodustavad Liszt, Debussy ja Bartok püha kolmiku.
Bartok oli Debussy etüüdidest vaimustatud, ühtlasi oli ta esimene, kes tutvustas neid ka oma õpilastele.
Näiteks oma süidi viimases osas vihjab Bartok Debussy kvartide etüüdile.

Bartokile on omane ka rahvamuusika elementide kasutamine.
Selle teatepulga võtab üle 20. sajandi helilooja Carl Vine, kelle Esimeses sonaadis võib leida Austraalia aborigeenide viise.
Teosele omane rütmika ja polürütmika viitavad samuti Ungari heliloojate traditsioonile.

Kava:

* W.F. Bach – Polonees F- duur, Polonees f-moll
* F. Liszt – 3 Petrarca sonetti
* B. Bartok – Süit op.14
------
* W.A. Mozart – Rondo a-moll KV 511
* C. Debussy – Etüüd nr. 3 ja Etüüd nr. 8
* C. Vine – Sonaat nr 1

Otseülekanne Estonia kontserdisaalist.
Vahendavad helirežissöör Kaspar Karner ja toimetaja Anne Prommik.

Kuula teisipäeval 24. jaanuaril kell 19.

Muusika nimekiri
{{music.Info.STARTTIME | substringtwo}}
{{music.meta.AUTHOR1}} - {{music.meta.SONGNAME}} ({{music.meta.PERFORMER}})

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Lisa uus kommentaar