Kontserdisaalis: Veljo Tormise mälestuskontsert (2)

Pühapäeval 12. märtsil teevad aupakliku kummarduse lahkunud suurmehe poole koorilauljad ja kuulajad nii Estonia kontserdisaalis kui ka raadiote juures. Laulmine algab kell 17. Kohapealt vahendab sündmusi Marge-Ly Rookäär.

"Veljo andis minule sellist valgust, mida ma ei oska täna siin seletada. Igaühel on oma valguselamus, aga valgusallikas ta oli raskel ajal. Liikusime ühe valguse lambiga," ütles luuletaja Hando Runnel järelhüüdes Veljo Tormisele.

1960. aastatel, modernismi taastuleku aegadel eesti muusikasse näis Tormise pöördumine rahvaviisi poole pisut konservatiivne. 1970. ja 1980. aastatel leidis Eestis vastukaja tema kooritööde rahvuslik ja ühiskonnakriitiline sõnum.
Täna kõlab Tormise muusika maailmas ühe eksootilise väikerahva häälena.
Veljo Tormis, kelle koorimuusika oli pool sajandit tagasi pööraselt uuenduslik ja kooridele-publikule esialgu arusaamatu, on kujunenud üheks kandvaks mastipuuks kogu meie koorimuusikakultuurile.

Helilooja enda soovitud lauludest on Veljo Tormise perekonna palvel mälestuskontserdi kava kokku pannud Tormise kauaaegne kaasteeline muusikas dirigent Tõnu Kaljuste.
Esinevad Tallinna Kammerorkester, Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Eesti Rahvusmeeskoor, tütarlastekoor Ellerhein, kammerkoor Collegium Musicale, solistid Mihkel Peäske, Leho Karin, Celia Roose ja Lauri Õunapuu ning dirigendid Tõnu Kaljuste, Olev Oja, Ants Soots, Mikk Üleoja ja Miina Pärn.

Kava:

* I osa “Üks väga vana rahvas” tsüklist “Mõtisklusi Hando Runneliga” (1981/2002)
Sõnad: Hando Runnel
Kõik koorid

* Kaks laulu Ernst Enno sõnadele (1948/1997/1998)
Sõnad: Ernst Enno
I Noore suve muinasjutt
II Kuulmata kuskil kumiseb kodu
Kammerkoor Collegium Musicale, dirigent Miina Pärn

* “Nekruti põgenemine Tallinna Toompealt koju Kuusallu” (1969)
Sõnad: rahvaluule, seadnud Ülo Tedre
Eesti Rahvusmeeskoor, dirigent Ants Soots

* VI osa “Ringmängulaul” tsüklist “Ingerimaa õhtud” (1979) sarjast “Unustatud rahvad”
Sõnad: rahvaluule, seadnud Ada Ambus
Eesti Filharmoonia Kammerkoor, kammerkoor Collegium Musicale

* “Incantatio maris aestuosi” (Tormise mere loits; 1996)
Sõnad: “Kalevala“
Eesti Rahvusmeeskoor, dirigent Mikk Üleoja

* X osa “Pihlapuu” (Helme) tsüklist “Kolmteist Eesti lüürilist rahvalaulu” (1972)
Sõnad: rahvaluule
Kõik koorid, dirigent Mikk Üleoja

* Kolm mul oli kaunist sõna (1962)
Sõnad: Paul-Eerik Rummo
Mihkel Peäske (flööt), Eesti Rahvusmeeskoor, dirigent Olev Oja

* IV osa “Talvemustrid” tsüklist “Looduspildid” (1968)
Sõnad: Andres Ehin
I Talvehommik II Külm
III Tuisk
IV Virmalised
Ellerhein, dirigent Ingrid Kõrvits

* “Raua needmine” (1972)
Sõnad: “Kalevala“, seadnud ja täiendanud August Annist, Paul-Eerik Rummo, Jaan Kaplinski
Toomas Tohert (tenor), Olari Viikholm (bass),
Eesti Filharmoonia Kammerkoor, kammerkoor Collegium Musicale,
dirigent Tõnu Kaljuste (šamaanitrumm)

* “Tasase maa laul”
Tõnu Kõrvitsa seade (2008) Veljo Tormise samanimelisest laulust (1964)
Sõnad: Paul-Eerik Rummo
Celia Roose (vokaal), Tõnu Kõrvits (kannel), Tallinna Kammerorkester,
dirigent Tõnu Kaljuste

* “Viimane laev”
Tõnu Kõrvitsa seade (2008) Veljo Tormise sama- nimelisest laulust (1981)
Sõnad: Juhan Smuul
Eesti Filharmoonia Kammerkoori meeshääled, Eesti Rahvusmeeskoor, Tallinna Kammerorkester, dirigent Tõnu Kaljuste

* “Pilv üle kuu” (1991)
Sõnad: Eino Leino
Leho Karin (tšello), Eesti Filharmoonia Kammerkoor, kammerkoor Collegium Musicale, Tallinna Kammerorkester
dirigent Tõnu Kaljuste

* “Kui mina hakkan laulemaie”
Tõnu Kõrvitsa seade, esiettekanne (2017)
Sõnad: rahvaluule
Lauri Õunapuu (vokaal), kõik koorid, Tallinna Kammerorkester,
dirigent Tõnu Kaljuste


Kui Veljo Tormise 1950. aastate teise poole kooriloomingus on veel rahvusromantilisi jooni, siis järgmisel kümnendil saab valdavaks rahvalaulu modernne, struktuurist lähtuv töötlemine.
Alates 1970. aastatest sai helilooja sihiks anda eesti rahvaviisile uus elu kunstmuusika raamides, säilitades seda võimalikult ehedas vormis. 
Tormise muusikas kohtuvad rahvaviis ja XX sajandi kompositsioonitehnikad: lineaarne polüfoonia ja heterofoonia, modaalne mõtlemine ja sonoristlik kõlaväljendus.
Eheda rahvaviisi ja kõlavärskusega pälvisid tähelepanu juba tema varased kooriteosed – segakooritsükkel “Kihnu pulmalaulud” (1959, rahvaluule) ja meeskooritsükkel “Meestelaulud” (1965, rahvaluule).

1967. aastal valmis ulatuslik segakooritsükkel “Eesti kalendrilaulud”, millesse kuulub viis alltsüklit: “Mardilaulud”, “Kadrilaulud”, “Vastlalaulud”, “Kiigelaulud” ja “Jaanilaulud”, tuleb Estonia kontserdisaalis ettekandele 15. märtsil (esitavad tütarlastekoor Ellerhein ja Eesti Rahvusmeeskoor).

Aastail 1970–1989 pöördus Tormis teiste rahvaste folkloori poole: valmis rida kooritsükleid üldpealkirjaga “Unustatud rahvad”, mille aluseks on läänemere-soome ohustatud väikerahvaste folkloor.
Viimati esitas selle suurteose kammerkoor Collegium Musicale dirigent Endrik Üksvärava dirigeerimisel ning esitusest valmis helikandja kolm aastat tagasi.

Veljo Tormis on alati ülima tähelepanuga suhtunud muusika aluseks olevasse luulesõnasse, tema tekstikäsitlus on sageli lavastuslik või rituaalne – eredaid karaktereid ja dramaatilist atmosfääri loov.
Tormise populaarseimas kooriteoses, soome rahvuseepose “Kalevala” ainetel loodud kooristseenis “Raua needmine” (1972, Jaan Kaplinski, Hando Runnel) kasvab rahvaviisist välja neoprimitivistlik loits.
“Maarjamaa ballaad” (1969, Jaan Kaplinski) meeskoorile maalib dramaatilisi lahingustseene eestlaste vabadusvõitlusest.

Paljudes Tormise töödes, eriti 1980. aastate loomingus, kõlab ühiskonnakriitiline ja filosoofiline mõte. Inimese isikliku vabaduse probleemidest ja rahvusliku enesemääramise õigusest räägivad nt Tormise meeskooritsüklid “Hamleti laulud” (1965, Paul-Eerik Rummo) ja “Juhan Liivi sarkasmid” (1979), kooritsüklid “Dialektilisi aforisme” (1978, Juhan Liiv), “Mõtisklusi Hando Runneliga” (1981) ent Tormis on kirjutanud ka lüürilise tundetooniga laule Marie Underi, Gustav Suitsu ja Viivi Luige luulele.

1990. aastate loomingus tulevad esile inimese eksistentsiaalset eluvõitlust käsitlevad dramaatilised kooriteosed: “Kalevala” tekstidele loodud “Kullervo sõnum” (1994), “Tormise mere loits” (1996) ja “Sampo tagumine” (1997). Tormis on kirjutanud ka filmimuusikat, sealhulgas muusika filmidele “Kevade” (1969) ja “Suvi” (1976), mille aluseks on eesti kirjandusklassiku Oskar Lutsu jutustused.

(kasutatud Laur Viirandi ja Reet Weidebaumi toimetatud materjale Tormise järelhüüdest portaalis kultuur.err.ee)

Ülekanne Estonia kontserdisaalis pühapäeval, 12. märtsil kell 17.

Kohapealt vahendavad sündmusi helirežissöör Ats Treimaa ja toimetaja Marge-Ly Rookäär.

Muusika nimekiri
{{music.Info.STARTTIME | substringtwo}}
{{music.meta.AUTHOR1}} - {{music.meta.SONGNAME}} ({{music.meta.PERFORMER}})

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Lisa uus kommentaar