5. augustil Royal Albert Hallis toimunud kontserdil mängis briti parimatest noortest muusikutest koosnev Suurbritannia Noorteorkester, keda juhatas helilooja ja dirigent Thomas Adès.
Samal kontserdil tuli ettekandele XX sajandi muusikateatri suurimaks skandaaliks tituleeritud Igor Stravinski “Kevadpühitsus” ja Thomas Adèsi “Polaris”.
Kas Adèsi kosmiline orkestrirännak sai Royal Albert Hallis parema vastuvõtu osaliseks kui Stravinski “Kevadpühitsus”, mis 104 aastat tagasi Champs-Elysee saalis publiku kahte leeri jaotas?
Igor Stravinski balletimuusika aluseks on eelajalooline slaavli päikeserituaal.
“Kevadpühitsus” jõudis lavale 1913. aastal ning selle esietendus oli meeldejääv kõigi asjaosaliste jaoks.
Juba esimestest taktidest alates hakkas publiku hulgast kostma sisistamist, huilgamist ja vilistamist, karjuti solvanguid ning lärm olevat varjutanud isegi võrdlemisi valju muusika.
Saalis viibinud prantsuse kirjanik ja teatriarmastaja Jean Cocteau on hiljem maininud, et lisaks tantsu ja muusika uudsusele, olid ka publiku poolelt kõik skandaaliks vajalikud eeltingimused olemas: ühelt poolt uhkes riides peen vaatajaskond ja teiselt poolt kunstnikud ja esteedid, kes aplodeerisid uuendustele juba ainuüksi selleks, et demonstreerida oma üleolekut ja põlgust loožides istuva kodanluse vastu.
Kuidas reageeris Londoni publik 104 aastat hiljem aga Thomas Adèsi uudisteosele “Polaris”?
Helilooja alapealkirjastas oma teose kui “A Voyage for Orchestra” / “Rännak orkestrile” ning inspiratsiooni ammutas ta Põhjanaelast ja tähtedevahelisest teekonnast.
Kuula meeleolukat kontserti Klassikaraadios teisipäeval, 29. augustil kell 11.
Stuudios on Miina Pärn.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.