Eesti koorimuusika on võrreldes poole sajandi taguse ajaga oma vokaalesteetiliste tõekspidamiste poolest täielikult muutunud, nii hääle tekitamise kultuur kui kauni vokaali omadused on selle aja jooksul kõvasti ümber kasvanud.
Tänane koorimuusika on oma (laulupeo)repertuaari ja ambitsioonikate koorijuhtide tõttu seisus, kus kooride juurde on vaja hääleseadjate ja vokaalpedagoogide abi.
Meil on näpuotsatäis koore, kelle dirigendid on ka head vokalistid ja selline tegutsemisvorm on vaid suurepärane (erand).
Siiski on üldine koorijuhtide vokaalne ettevalmistus enamjaolt kas vähene või ununenud; koorijuhid jäävad nüüdismuusika interpreteerimisel hätta ja vajavad stuudiokülaliste sõnul suuremas mahus vokalisti abi.
Hääleseadja ülesanne koori juures on anda lauljale “tööriistakast”, instrumentide õpetuse ja oskus valida vajalikul hetkel õige abivahend vokaali tekitamiseks.
Igal lauljal on oma anne, oma ettevalmistus ja ainulaadne hääl – kuidas vormida koori üldist vokaalset pilti?
Millal on koorile vaja hääleseadet ja kas üldse?
Millistes vormides on võimalik hääleseadet korraldada ja kes saavad hääleseadest kasu?
“Hingamine, hääletekitamine ja musikaalsus – see ongi laulmine”, ütleb Kaia Urb.
Aga kas kõik on tõesti nii lihtne?
“Kõige tähtsam, et laulja ei oleks pinges”, räägib Leelo Talvik.
“Intonatsioon ja diktsioon on paigast ära, kui lauljal on kõris pinge. Hääleseadja aitab pingest vabaneda”. Millest aga pinge tekib?
Saates räägime ka pingest vabanemisest, heast hingamisest ja koorijuhi tööst.
“Laulmine on tervendav tegevus”, kinnitab Kalev Keeroja.
Saatejuht on Marge-Ly Rookäär.
Luukamber kuulab üle neljapäeval, 23. veebruaril kell 21.
Kordus laupäeval, 25. veebruaril kell 10.
Kuula ka teisi saateid “Luukamber”:
http://klassikaraadio.err.ee/l/luukamber
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.