"Iga ajajärgu kunst on oma aja inimhingede ilmasuhtumise väljendus," kirjutas Marie Under 1923. aastal August Bachmanni mälestades.
"Seetõttu on kunstiteosed parimad ajapeeglid, sest kunstnik näeb asjade olemust selgemini kui tavakodanik, kes pigem liigub homsesse, selg ees ja silmad eilses. Uus nõuab aega, et temaga kohaneda. Alles kaugemalt vaadates hakkame hindama tehtut ja selle autorit. Küllap käib see ka muusika kohta."
Sarja "Eesti muusika sajand" on kavandatud kaheksa saadet, esimesed veebruaris, järgmised juunis.
Saateid toimetab Kersti Inno.
7. jaanuaril kell 9.05
1. saade: Jannsenist Tobiaseni. Eellugu.
Tiia Järg uurib, millest algab eesti kunstmuusika.
Eesti muusika on sajandist pikema looga. Eestimaa pinnal tehtud muusika pole aga pikka aega eestlase tehtud ega eestlase esitatud. Selles saates kuuleme eesti muusika eellugu.
Alguses oli sõna.
Kui 1739 ilmus esimene eestikeelne täispiibel, kehtestati kord, et lapsed peavad õppima lugema. Koolipäev algas koraali laulmisega.
Kokkupuude kunstmuusikaga ongi Eestis alguses seotud kiriku ja teatriga.
Juttu tuleb esimeste eesti muusikute õpingutest Peterburi konservatooriumis ja suurte vene muusikute mõjust meie muusikakultuurile.
Samuti Koidulast, Jannsenist, Jakobsonist, Kreutzwaldist, Hurdast, Hermannist, Tobiasest jt, esimestest eesti päevalehtedest, Laulu- ja muusikalehest ning muudest muusikaväljaannetest, Esimesest üldlaulupeost, kus lauldi puhtas eesti keeles.
Tõdegem, et Paciuse "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" lauldi ühe riigitu rahva poolt hümniks ammu enne, kui tuli oma riik.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.