"Iga ajajärgu kunst on oma aja inimhingede ilmasuhtumise väljendus," kirjutas Marie Under 1923. aastal August Bachmanni mälestades.
"Seetõttu on kunstiteosed parimad ajapeeglid, sest kunstnik näeb asjade olemust selgemini kui tavakodanik, kes pigem liigub homsesse, selg ees ja silmad eilses. Uus nõuab aega, et temaga kohaneda. Alles kaugemalt vaadates hakkame hindama tehtut ja selle autorit. Küllap käib see ka muusika kohta."
Sarja "Eesti muusika sajand" on kavandatud kaheksa saadet, esimesed veebruaris, järgmised juunis.
Saateid toimetab Kersti Inno.
21. jaanuaril kell 9.05
3. saade: Tartu rahust juunipäevadeni ehk 20 aastat eesti muusikat.
Tiia Järg uurib, kuidas elavad muusikud iseseisvuse väljakuulutanud Eesti Vabariigis ja kuidas elavad eesti muusikud, kes on kodust kaugel.
Artur Kapp sai loa tulla Astrahanist Eestisse ja 1938 kuulutati Artur Kapi aastaks.
Rudolf Tobias suri Saksamaal ja unustati, 1939 siiski osteti pärijailt Tobiase käsikirjad.
Eestisse tuleb Sergei Mamuntov ja jätab siinsesse muusikaellu tuntava jälje.
Peeter Süda suri 37-aastasena, loodi tema mälestuse jäädvustamise ühing. 1934 avati muusikamuuseumi ekspositsioon, mille esimene fond oli Peeter Süda fond.
Kurioosumid Eesti vabariigi muusikat käsitlevast venekeelsest raamatust.
20-aastase Eesti Vabariigi perioodi helilooming ja muud olulised tähised.
1937 ilmub Anton Kasemetsa "Eesti muusika arengulugu".
1938 ilmub Eesti Akadeemilise Helikunsti Seltsi väljaanne "20 aastat eesti muusikat".
Peeter Ramuli panus eesti muusikaellu.
August Topmani tegevusest.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.