Ameerika Helimeistrid: sari unustatud pärlitest

Sarja lõpusaade on pühendatud Morton Gouldi muusikale. Elava kujutlusvõimega helilooja loomingus on nii krimiteemasid, balletimuusikat, tõsiseid hoovusi kui ka lõbusamaid noote. Kuula Ameerikat teisipäeval, 9. juunil kell 21.

Kuulajale avaneb võimalus tutvuda eelmise sajandivahetuse paiku sündinud ameerika heliloojatega, kes McGlaughlini hinnangul on küll veidi vähem kuulsust kogunud kui nt Gershwin, Ellington, Copland, Bernstein või Barber, kuid on loonud siiski palju huvitavat muusikat.
Kõlavad nii suurvormid kui kammerteosed, sekka on koori- ja kammerlaulu, näpuotsaga ka maailmamuusikat, vahelduseks ragtime’i ja veel muudki.
Enam kui 30 helilooja loomingut hõlmav ülevaade annab uut teadmist, kosutab hinge ning ei jäta puudutamata ka kõrvadevahelist ruumi.

Saate koostaja ja juht on Bill McGlaughlin.
Vahendab Kaur Garšnek.

15. saade
Teisipäeval 9. juunil kell 21; laupäeval 13. juunil kell 16

Sarja viimane osa on pühendatud Morton Gouldi (1913-1996) loomingule.
Gould kirjutas palju populaarse kõlaga muusikat, kuid meie kuulame peamiselt tõsisemaid teoseid nagu tema Klaverikontsert, Vioolakontsert, “Keelpillimuusika” ja muusika balletile “Fall Riveri legend”.
Viimane valmis muide kurikuulsa Lizzie Bordeni juhtumi ainetel – 19. sajandil elanud ameeriklannat süüdistati oma isa ja kasuema tapmises kirvega. Kohus mõistis naise viimaks õigeks, kuid kahtlused on tänapäevani õhus.
Saatest ei puudu siiski ka lõbusamad noodid.

14. saade
Teisipäeval 2. juunil kell 21; laupäeval 6. juunil kell 16

Sarja eelviimases osas kuulame muusikat kahelt ameerika heliloojalt, keda on süüdistatud modernismi paradigmast lähtuvalt epigoonluses. Tänapäeval võib nende pastišš-stiile käsitleda postmodernismi ilmingutena.
George Rochberg (1918-2005) viljeles serialismi kuni oma poja surmani, mis tõukas ta ekspressiivsema ja minevikuhõngulise helikeele juurde.
Tema orkestriteos “Muusika maagilisele teatrile” laenab motiive Mahleri Üheksandast sümfooniast ja paneb need kõrvuti abstraktsema muusikaga.
Rochbergi Keelpillikvartett nr 3 aga teeb kummarduse hilise Beethoveni loomingule.
Teise peategelase Harold Shapero (1920-2013) “Sümfoonia klassikalisele orkestrile” viitab varjamatult Beethoveni Seitsmendale sümfooniale.

13. saade
Teisipäeval 26. mail kell 21; laupäeval 30. mail kell 16

Sarja eel-eelviimane osa on pühendatud helilooja Lou Harrisonile (1917-2003).
Harrison oli Henry Cowelli õpilane ja John Cage’i hea sõber. Oma muusikas pöördus ta tihti orientaalsete traditsioonide poole, korraldas San Francisco lähistel gamelan-kontserte, katsetas uudsete instrumentidega ja otsis alternatiive võrdtempereeritud häälestusele.
Kuulame tema Jean Cocteau libreto alusel loodud orkestrisüiti “Pulmapidu Eiffeli tornis”, Harrisoni Esimest sümfooniat, Keith Jarrettile kirjutatud Klaverikontserti, sonaate harmoonilises häälestuses kitarrile ja harfile ning veel paari orkestriteost.

12. saade
Teisipäeval 19. mail kell 21; laupäeval 23. mail kell 16

Sarja kaheteistkümnendas saates kuuleme Bernard Herrmanni (1911-1975) ja Leroy Andersoni (1908-1975) muusikat.
End uusromantikuna määratlenud Herrmanni teatakse peamiselt filmiheliloojana, tema looming kõlab nt mitmete Alfred Hitchcocki, aga ka Orson Wellesi filmide heliribal, samuti kaunistab see Wellesi kuuldemängu “Maailmade sõda”, mis pani sajad ameeriklased uskuma tulnukate invasiooni.
Meie kuulame aga tema paljukiidetud Esimest sümfooniat ning Teise maailmasõja aegset mõtlikku teost “Hällilaul langenutele”.
Lõbusama külje pealt erutab meie meeli Leroy Andersoni programmiline ja kujundirikas muusika, mis toob silme ette sünkoopides tiksuva kellavärgi, pildikesed Harvardi ülikooli eluolust, klassikalise muusika vinüülplaate esitava plaadiautomaadi ning kirjutusmasina klõbinast täidetud kontorimelu.

11. saade
Teisipäeval 12. mail kell 21; laupäeval 16. mail kell 16

Sarja üheteistkümnendas saates pöörame tähelepanu viiele ameerika heliloojale.
Pankurist heliloojaks pöördunud Franz Waxman (1906-1967) on mh kirjutanud filmimuusikat, mis annab silmad ette paljudele instrumentaalkontsertidele. Don Gillise sulest (1912-1978) kõlab tema Sümfoonia nr 5 1/2 ehk Sümfoonia nr 5,5.
Pikema peatuse teeme mitmekülgsete huvidega Paul Bowlesi loomingul (1910-2002).
Saates kõlavad tema klaveriprelüüdid, Kontsert kahele klaverile ja orkestrile ning paar kammerlaulu, kuid Bowles kirjutas muuhulgas ka valmis romaani “The Sheltering Sky”.
Lisaks kuuleme muusikat Wayne Barlow’lt (1912-1996) ja Alec Wilderilt (1907-1980) – viimase loomingut juhatab ei keegi muu kui Frank Sinatra.

10. saade
Teisipäeval 31. märtsil kell 21; laupäeval 4. aprillil kell 16

Sarja teine kolmandik lõpeb David Diamondile (1915-2005) pühendatud saatega.
Grove’i muusikaentsüklopeedia määratleb Diamondit kui heliloojat, kes tänu oma punktuaalsele töömeisterlikkusele ja muusikalisele tundeerksusele on kindlustanud endale 20. sajandi ‟romantilise klassitsisti” positsiooni.
Kuuleme tema orkestriteoseid nagu E. E. Cummingsi romaani põhjal valminud ‟Hiiglaslik ruum”, Sümfoonia nr 3, ‟Eleegia Maurice Raveli mälestuseks” ja muusika näidendile ‟Romeo ja Julia”; vahelduseks ka paar kammerteost.

9. saade
Teisipäeval 24. märtsil kell 21; laupäeval 29. märtsil kell 16

Sarja üheksandas osas kuuleme humoorikaid kammerlaule, lüürilisi meloodiaid, puupuhkpillide pehmet kõla, majesteetlikest mäetippudest inspireeritud sümfonismi, kuid ka 1975. aastast pärit elektronmuusikat Moogi süntesaatorile.
Mediteerime Koguja raamatu teemal, saame teada, mida ühist on leopardidel ja Leonard Bernsteinil, ning kus küpsetati valmis ameerika heliloojaid.
Kirju muusikavalik hõlmab komponiste nagu Irving Fine (1914-1962), Norman Dello Joio (1913-2008), Alan Hovhaness (1911-2000), Elie Siegmeister (1909-1991), Kent Kennan (1913-2003), Alwin Nikolais (1910-1993) ja John Cage (1912-1992)..

 

7. saade
Teisipäeval 10. märtsil kell 21; laupäeval 15. märtsil kell 16

Sarja seitsmenda saate kõige värvikamaks tegelaskujuks on helilooja Harry Partch (1901-1974) – kuulame tema rändurielust inspireeritud kammermuusikat, mis väljub tempereeritud häälestuse ja 12-tooni-süsteemi piirangutest.
Lisaks kõlab George Antheili (1900-1959) “Jazz-sümfoonia”, William Grant Stilli (1895-1978) Sümfoonia nr 1 “Afroameerika”, ning muusika Ernst Baconi (1898-1990) ja Prantsusmaal sündinud ameerika helilooja Louise Talma (1906-1996) sulest.
Viimane oli muide esimene ameerika naishelilooja, kelle ooperiloomingut esitati Euroopas.

6. saade
Teisipäeval 3. märtsil kell 21; laupäeval 8. märtsil kell 16

Sarja kuuendas saates saame aimdust sellest, kuidas kõlab ameerika impressionism.
Varalahkunud Charles Griffesi (1884-1920) eeskujudeks olid mh Claude Debussy ja Maurice Ravel.
Kuulame tema teost ‟Luuletus” flöödile ja sümfooniaorkestrile, sümfoonilist poeemi ‟Valge paabulind” ja Gothe tekstil põhinevat kammerlaulu ‟Meeresstille” (‟Merevaikus”).
Teiseks käsitletavaks helimeistriks on ühel eluhetkel Ebaameerikalike Tegevuste Koja Komitee huviorbiiti sattunud Wallingford Riegger (1885-1961), kelle loomingust kõlab särtsakas orkestriteos ‟Tantsurütmid” ja modernistlikuma kõlaga ‟Puhkpillikvintett”.
Ning loomulikult ei saa me mööda minna ka William Grant Stillist (1895-1978).

5. saade
Teisipäeval 24. veebruaril kell 21; laupäeval 28. veebruaril kell 16

Fookuses on Virgil Thomson (1896-1989) ja William Grant Still (1895-1978).
Kuulda saab Thomsoni filmimuusikat, tema muusikalist portreed noorest Gertrude Steinist, kelle tekste on Thomson ka muusikale seadnud, ning veel üht-teist.
Esimese mustanahalise kirjutatud sümfoonia (“Afroameerika sümfoonia”) autor William Grant Still aga avaneb sedapuhku kammerlikust küljest.
Lisaks sobitame põgusat tutvust heliloojatega nagu Irving Fine, Duke Ellington ja George Antheil. Muide, viimast seovad näitlejanna Hedy Lamarriga teatud ühised huvid – hormoonteraapia ja torpeedod.

4. saade
Teisipäeval 17. veebruaril kell 21; laupäeval 21. veebruaril kell 16

Kuuleme muusikat Guggenheimi stipendiumi esimese naissoost laureaadi Ruth Crawfordi sulest – kõlab üks instrumentaalpala flöödile, kaks tantsulist orkestriteost ning osa tema Keelpillikvartetist, mis tänaseks kuulub juba modernismiklassikasse.
Võtame ka kuulata Crawfordi hea tuttava Henry Cowelli muusikat nii uuenduslikumast kui traditsioonilisemast küljest.
Viimaks laseme kõlada helilooja Roy Harrise populaarsel üheosalisel Kolmandal sümfoonial, mis on näiteks Leonard Bernsteini üks suuri lemmikuid.
Saame ka teada, kelle käest küsis Béla Bartók luba klaster-akordide kasutamiseks ning mismoodi võiks ‟kõlada” iiri pärimusest tuttav surmakuulutaja-vaim ‟banshee”.

3. saade
Teisipäeval 10. veebruaril kell 21; laupäeval 14. veebruaril kell 16
 
Muusikat heliloojatelt nagu Roger Sessions (1896-1985) ja Paul Creston (1906-1985). Sessionsi sulest kõlab klaveripalade tsükkel ‟Lapsepõlvemälestused”, orkestrisüit ‟Mustad maskid” ja tema Viiulikontsert.
Crestoni loomingust kõlab ‟Partiita flöödile, viiulile ja keelpillidele”, tema Kolmas ja Neljas sümfoonia, Keelpillikvartett ja Teine viiulikontsert.

2. saade
Teisipäeval 3. veebruaril kell 21; laupäeval 7. veebruaril kell 16

Fookuses on helilooja Walter Piston, kelle vanavanemad tulid Ühendriikidesse Itaaliast, kes õppis Pariisis Paul Dukas’ ja Nadia Boulanger’ juures ning töötas aastaid Harvardi ülikoolis õppejõuna.
Kuulame osi tema Esimesest ja Neljandast sümfooniast, kooriteost ‟Laulge Issandale uus laul”, osi instrumentaalteosest ‟Divertisment” ja balletisüiti ‟Imeline flöödimängija”.

1. saade
Teisipäeval 28. jaanuaril kell 21; laupäeval 31. jaanuaril kell 16

Sarja esimeses osas kuulame rootsi-ameerika helilooja Howard Hansoni muusikat.
Hanson elas aastail 1896-1981 ning õppis Ottorino Respighi käe all. Peamiselt tutvume tema esimese kahe sümfooniaga (pealkirjastatud kui ‟Põhjamaine” ja ‟Romantiline”), kuid kuulame ka Seitsmendat sümfooniat (‟Meresümfoonia”), samuti mahuvad saatesse katkendid ühest tema orkestrisüidist ja klaverikontserdist.
Saadet toimetab Kaur Garšnek.

Muusika nimekiri
{{music.Info.STARTTIME | substringtwo}}
{{music.meta.AUTHOR1}} - {{music.meta.SONGNAME}} ({{music.meta.PERFORMER}})

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Lisa uus kommentaar

Kuula veel

Viimati lisatud