Ooperiõhtu Veljo Tormise siiras ‟Luigelend” (3)

Esmaspäeval 13. märtsil kell 19 pakub Ooperiõhtu kuulata 2007. aastal Eesti Muusika Päevadel tehtud salvestust Tormise ainsast ooperist ‟Luigelend”, mis valmis aastal 1966. See on armastust, tõde ja loodust ülistav lavateos.

Veljo Tormise (1930-2017) kammerooper ‟Luigelend” on esimene omataoline Eesti muusikaloos.
Libreto kirjutas Enn Vetemaa Osvald Toominga samanimelise jutustuse ainetel lavastaja Kaarel Irdi stsenaariumi järgi.
Kaarel Irdi lavastatud esietendus toimus koos Tormise ‟Meestelauludega” 20. aprillil 1966 Vanemuise teatris.

Veljo Tormise esikooper ‟Luigelend” on kaasaegne lavaleos nii libretolt, muusikalt kui elutunnetuselt. Kogu teoses pole peaaegu et üleliigset või juhuslikku sõna ja nooti.
Ooper tundub olevat adresseeritud targale vaatajale-kuulajale, kes hindab nappi, vaid ülimalt hädavajalikku poeetilist ja kaalukat sõna, mis esitab libreto aluseks olevast Osvald Toominga jutustusest ainult kõige tähtsamaid sõlmpunkte, jättes ruumi ka teatrikülastaja enda kujutlusvõimele.
‟Luigelend” pole numbriooper. Selles arenevad tegelaste retsitatiivid harva pikemateks aaria-või duetisarnasteks vormideks. Tegelaste poolt lauldavad repliigid, mille muusikalist ilu ja loogikat võib- olla esmasel kuulamisel ei taba, võivad tunduda koguni omamoodi kiretud.
Üksikutel juhtudel nad pigem varjavad kui avavad tegelaste tõelisi mõtteid ja tundeid. Selles mõttes on ooper võrdväärne kaasaegse sügava draamaga ja absoluutselt vaba ‟ooperilikkusest”.
Kuid ooperi iga lauldud sõna saab oma mõtte-ja tundevärvi koos ereda orkestripartiiga. Orkestris on otsekohe kuulda kus ooperi peategelane – komplitseeritud karakteriga kunstnik – on pealiskaudne, võlts, kergemeelne, kus tõeliselt siiras ja inimlik.
‟Vanemuise” teatril on hea meel, et temale on esimesena langenud võimalus tuua lavale Veljo Tormise siirust, tõde, sügavat armastust ja loodust ülistav ooper.

‟Vanemuise” teatri 1966. aasta kavalehelt.

Ooperil on kaks vaatust ja 7 pilti.
Igaühes neis oma teema: keskeas Kunstniku usk enda armunud olekusse, puhta ja luigelikult uhke rannapiiga Virve esmane tunne, Kunstniku resignatsioon, Luige mõrvakatse ja haige Kunstniku palavikus sonimisega lõpp.
Ooperit raamib nn. Laululuige kaunis teema naiskoori esituses.

I vaatus:
1. pilt. Virve ja tema isa vaatavad luikede saabumist.
2. pilt. Linnalähedane kaldapealne. Kunstnik Virvet ootamas.
3. pilt. Vana metsatalu õu. Kunstnik maalib Virvet.
4. pilt. Kunstniku ateljee linnas.

II vaatus:
5. pilt. Tuba metsavahitalus.
6. pilt. Aprillimaastik.
7. pilt. Kunstnik haigevoodis.

Tegelased:

* Virve, kooliõpetaja maalt – Helen Lokuta
* Metsavaht, Virve isa – Roland Liiv
* Kunstnik – Uku Joller
* Modell – Maris Liloson

Pärnu Linnaorkestrit ja Nargen Opera naiskoori juhatab Mihhail Gerts.

Salvestatud festivalil Eesti Muusika Päevad 18. aprillil 2007 Eesti Draamateatri suures saalis.

Stuudios on Tiina Kuningas.

Muusika nimekiri
{{music.Info.STARTTIME | substringtwo}}
{{music.meta.AUTHOR1}} - {{music.meta.SONGNAME}} ({{music.meta.PERFORMER}})

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Lisa uus kommentaar

Kuula veel

Viimati lisatud