Selle muusika kirjutamisest oli Glass unistanud juba pikemat aega.
Esimesed impulsid sai 17-aastane helilooja Pariisis keelt õppides, kui ta nägi ka esimest korda Jean Cocteau’ samanimelist ikoonilist filmi aastast 1946.
Teost tutvustab Immo Mihkelson.
Philip Glass on leedu juutidest emigrantide perest pärit ameerika helilooja, kelle heliloomingut kirjeldades kasutatakse enim määratlust minimalism, kuigi Glass ise eelistab oma loomingut seostada teatrimuusikaga.
Glass on üks XX sajandi tuntumaid heliloojaid, kes tõi kunstmuusika oma eelkäijate Kurt Weilli ja Leonard Bernsteini kombel kuulajatele lähemale.
Ta on olnud ka väga viljakas helilooja, kelle loomingulises pärandis on ulatuslik nimekiri nii ooperitest, sümfooniatest, kontsertidest, filmimuusika partituuridest ja sooloklaveripaladest.
Kuulsuse tõi talle 1976. aastal New Yorgi Metropolitan Operas esietendunud ‟Einstein on the Beach”, mille lavastas Robert Wilson.
‟Kaunitari ja Koletise” põhjal ooperi kirjutamisest oli Glass unistanud juba paarkümmend aastat.
Esimesed impulsid sai ta 17-aastaselt, kui ta õppis Pariisis keelt ja nägi seal Jean Cocteau toona üsna uut filmi. See talletus ta mällu kui ‟Cocteau Pariis”.
Teisel korral oli ta Pariisis paarkümmend aastat hiljem, täiendades end Nadia Boulanger juures. Just sealt on pärit tema muusikaline keel.
‟Ent esimene kord, nn Cocteau Pariis, oli palju olulisem, kui minimalismi Pariis,” leiab helilooja ise.
Esimene kord pani teda tõsiselt huvituma Prantsuse kultuurist, tõi teda lähemale Cocteau sümboolikale ja ühtlasi kunstiloome olemusele.
Kaunitar ja koletis on Philip Glassi nn Cocteau triloogia teine osa. Sellele eelnes 1993. aastal loodud ‟Orpheus” Cocteau 1949. aasta filmi järgi ja sellele järgnes ballett, mis loodud filmi ‟Les Enfants terribles” põhjal (aastast 1950).
Sarnast imekena neiu ja värdjaliku poollooma lugu nagu ‟Kaunitaris ja Koletises” võib kohata erinevate rahvaste pärandis.
Seda lugu võib tõlgendada mitmeti. Seostatud on seda näiteks noorte tüdrukute väärkäsitlusega seksuaalsusest. Kuid Philip Glassi jaoks on selle loo keskne sümbol haavatud kunstnik.
Glass tõlgendab Cocteau kaunitari ja koletise lugu eelkõige loova protsessi kirjeldusena.
Philip Glass:
‟Cocteau nägi kunstniku kannatusi ja otsinguid, nägi kahtlusi ja kõike seda, millest kuulaja või vaataja tihtipeale aru ei saa, kui ta lõpetatud meistriteost imetleb.”
Glass kirjeldab filmi kõige köitvamat aspekti, mis teda muusika loomisel kõige enam kannustas: ‟Filmis on lõik, kus kaunitari isa läheb läbi metsa lossi juurde. Mets on nõiutud ja vaatajale tundub, otsekui avaneks puuude vahel tee, mis juhib rändurit mingis suunas.”
Kogu see reis sarnaneb pigem inimese teekonnale läbi oma alateadvuse, kohalejõudmine tähendab aga jõudmist imelisse paika, kus valitsevad maagia ja võluvägi, mis mingil moel on seotud kunstiga.
Lossis on aga koletis, kelleväe tagavad peegel, võti, roos, hobune ja kinnas.
Need on Cocteau sümbolid. Puudu on aga kuues element, mille ümber tiirleb kogu film. Ainult armastus võib päästa koletise.
Ja ainult armastus annab kunstile mõtte.
Sisukokkuvõte
Avamängule järgneb pala Õed, kus tütarlapsed omavahel lobisevad.
Järgmises osas palub nende venna sõber Avenant Kaunitari kätt. Kaunitar peseb parajasti põrandat ja annab eitava vastuse.
Kaunitari isa istub hobuse selga, et sõita sadamasse.
Tema laevad on tormis purunenud ja ta peab minema asju ajama.
Isa eksib metsas ära ja jõuab ühe lossi juurde. Väravad avanevad ja ta siseneb.
Lossis on koletis, keda isa veel ei näe. Ta uinutatakse magama.
Ärgates märkab isa tulipunast roosi ja viib selle tütrele.
Seda ei oleks ta pidanud tegema. Koletis ähvardab teda – ainuke viis pääseda on ohverdada talle keegi oma tütardest.
Isa viib lille Kaunitarile ja selgitab, et lill läks talle väga kalliks maksma – tema elu. Kaunitar aga teatab, et soovib end ohverdada, et isale jääks elu alles.
Kaunitar saduldab valge hobuse ja asub teele. Lossi juures räägivad temaga kummalised hääled.
Kui nähtavale ilmub Koletis, siis Kaunitar minestab.
Esimene kannab tütarlapse tuppa. Järgmises osas õhtustavad nad koos.
Koletis kinnitab, et tal on tegelikult hea süda. Kaunitaril on lubatud teha kõike, mis süda lustib. Vaid igal õhtul kell seitse on Koletis platsis, et esitada ikka sama küsimus – kas Kaunitar tuleb talle naiseks. Kaunitar karjatab – ei!
Koletis siseneb tühja Kaunitari tuppa. Ilmub Kaunitar ja küsib põhjust – Koletis selgitab, et tõi kingituse. Kaunitar pistab karjuma.
Aias kõndiv kaunitar näeb tiigi juures Koletist.
Kaunitar pakub talle oma peost vett juua. Järgnevalt aga hilineb Koletis pool tundi õhtusöögile.
Kaunitar teatab, et ei saa elada oma isa nägemata. Isa on samal ajal väga haige, nende kodust viiakse ära mööblit võlgade katteks.
Kaunitar on lossis ja oma voodis. Ta soovib väga oma isa näha.
Koletis lubab minna, kui ta jätab pandiks kuldse võtme.
Koletis ütleb, et kui tütarlaps ei naase, siis tema sureb.
Kaunitar paneb kätte võlukinda, mis viib ta hetkega isa tuppa. Isa on väga üllatunud, eriti, kui Kaunitar selgitab, et Koletisel on tegelikult väga hell hing.
Tütar valab pisaraid, mis muutuvad teemantideks. Isa maksab ära oma võlad.
Kaunitar manitseb isa, et ta teistele tütardele sellest ei räägiks.
Kaunitar ilmub õdede ette, kes on tema peale hirmus kadedad. Avenant tahab koletist tappa. Koos plaanivad nad välja petta Koletise saladused.
Nad saavad enda kätte võtme. Kaunitar katab õhtulauda ja Avenant teatab, et plaanib Koletise tappa. Koletis aga on lossis ja igatseb Kaunitari järele.
Õed saavad kätte Koletise peegli. Üks näeb sinna vaadates krimpsus vanaeite, teisele aga vaatab vastu ahv.
Kui peeglisse vaatab Kaunitar, näeb ta seal Koletist, kelle näost vaatab vastu kannatus.
Kaunitar paneb kätte kinda ja on hetkega lossis. Kuid võtit ei ole.
Koletis langeb maha ja sureb piinades.
Avenant luusib kaaslastega lossi lähistel. Nad näevad, et paviljonis kiiskavad aarded.
Kaunitar püüab samal ajal Koletist elustada.
Paviljoni sissemurdjaid tabab aga õnnetus – Diana kuju laseb Avenanti pihta noole, see langeb surnuna maha ja muutub ise koletiseks.
Samal hetkel saab Koletisest Prints, kes räägib Kaunitarile ära oma õnnetu loo.
Armastus muudab inimese koletiseks – ja ka vastupidi.
Kaks armastajat kerkivad pilvedesse.
Philip Glassi ooperi Kaunitar ja Koletis esitavad:
Kaunitar – Janice Felty
Koletis, Sadamaametnik, Avegnan, Prints – Gregory Purnhagen
Isa, maksuametnik – John Kuether
Õde, Felicia – Ana Maria Martinez
Philip Glass Ensemble, dirigent Michael Riesman
‟Kaunitar ja Koletis” kõlab Klassikaraadio eetris esmaspäeval, 15. jaanuaril kell 19.
Kommenteerib Immo Mihkelson.
Saade aastast 2002
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.