Orientaalne fantaasia Malmö ooperimajast

Leo Delibes’i tuntuim ooper “Lakme” oli oma ajastu menuk. Malmö ooperimaja uues lavastuses on särtsakas nimirollis noor Vene sopran Svetlana Moskalenko. Vahendab Anne Prommik. Olge kuuldel esmaspäeval, 8. jaanuaril kell 19.

Prantsuse helilooja Leo Delibes’i tuntuim ooper “Lakme” sündis 19. sajandi idamaise moe laineharjal. Aastal 1883 sündinud lavateosest sai ajastu menuk.
Samas vaimus on kirjutatud nii Bizet’ “Pärlipüüdjad” kui Rimski-Korsakovi “Seherazade”.
Delibes hõrgule ooperile on nime andnud hindu küllusejumalanna Lakshmi.

Delibes’ muusika on rikkalik ja tundlik, massistseenides idamaiselt vürtsikas.
1883. aasta aprillis Pariisi Opera-Comique laval esietendunud ooper nautis publiku imetlust algusest peale. Selleks lõid hea pinnase nii eksootiline tegevuspaik, hindude usurituaalid, pinge ja konfliktid nii kohalike ja Briti kolonialistide kui kahe peategelase vahel.
Ooperile tüüpiliselt võitlevad mõlema tugevad tunded kohustuste vastu.

Kolmevaatuselise lavateose libreto autoriteks on Edmond Gondinet ja Philippe Gille.
Esimese arvates sobis ooperi teema ideaalselt noorele sopranile Marie van Zandtile, keda ta jumaldas.
Teema leidsid autorid Pierre Loti romaanist.
Selles leidub mitmeid autobiograafilisi elemente, mida autor koges Tahitil elades.
Romaani peakangelanna hukkus küll alkoholismi tõttu, Delibes´ooperis saab aga poeetilise kujundina surmavaks datura-õis.
Trompetikujulist lille on kasutatud hallutsinogeenina, kuid päriselt eluohtlikult mürgine see taim siiski ei ole.

Ooperi tegevus leiab aset Briti valitsuse all olevas Indias.
Preestri tütar Lakme murrab usulisi reegleid, armudes Briti armee ohvitseri Geraldisse.
Hoolimata isa vastumeelsest suhtumisest kolonialistidesse, kohtub tütar ohvitseriga salaja.
Muidugi lõpeb lugu traagiliselt – Lakme mõistab, et Gerald ei jää temaga, vaid järgneb oma kohustustele ja naaseb oma rügementi.
Preestri tütar eelistab surmata end mürgitaime abil – selle asemel, et häbistatuna oma pere juurde naasta ja jätkata elu armastatud meheta.

Ooperi kuulsaimaks numbriks on esimese vaatuse Lilleduett, mille peategelane esitab koos oma teenijanna Mallikaga.
Samuti esitatakse sageli ooperist eraldi numbrit, milles saab klassi näidata iga enesest lugupidav koloratuursopran – teise vaatuse Kellukesteaaria plahvatav tulevärk tabab kõige kõrgemaid noote kogu ooperirepertuaaris.
Seda aariat sunnib Lakmed laulma tema isa, kättemaksuhimuline preester Nilakantha, et tütre kaunidusest võlutud inglane lõksu püüda.

Lakmé osas on särav Vene sopran Svetlana Moskalenko, kes õppis laulmist Peterburis Tamara Novitšenko klassis. Professor Novitšenko on laulutunde andnud ka Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, kus tema õpilane oli näiteks eesti sopran Maria Veretenina, aga temalt on tunde võtnud ka Anna Netrebko.
Briti armee ohvitseri Géraldi rolli laulab Uruguay päritolu Itaalia tenor, bel canto’le spetsialiseerunud Leonardo Ferrando.
Lakme isa Nilakanthat laulab võimas Ukraina bass Taras Shtonda ning Mallikat Rootsi mezzosopran Matilda Paulsson.

Malmö Ooperi koori ja orkestrit juhatab Washingtoni Rahvusooperi muusikajuht Philippe Auguin.

“Lakme” koloratuurid ja idamaine värviküllus vallutavad Klassikaraadio eetri esmaspäeval, 8. jaanuaril kell 19.

Stuudios on Anne Prommik.

Muusika nimekiri
{{music.Info.STARTTIME | substringtwo}}
{{music.meta.AUTHOR1}} - {{music.meta.SONGNAME}} ({{music.meta.PERFORMER}})

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Lisa uus kommentaar

Kuula veel

Viimati lisatud