Ooperiõhtu: Turandot, verine armastus ja Puccini

Giacomo Puccini (1858-1924) viimaseks jäänud ooper “Turandot” Covent Gardeni Kuningliku Ooperimaja lavalt Londonist on eetris esmaspäeval 2. oktoobril kell 19.05. Tänavu suvel tehtud salvestust kommenteerib Tiina Kuningas.

Nimiosas laulab Ameerika sopran Christine Goerkel, Riiast pärit tenor Aleksandrs Antonenko on prints Calafi osas, Liud laulab Abhaasia-Vene sopran Hibla Gerzmava.
Covent Gardeni Kuningliku Ooperimaja koori ja orkestrit juhatab Iisraeli-Saksa dirigent Dan Ettinger.

Ooperi nimitegelane on printsess Turandot, kes maksab meessoole kätte oma esiema kannatuste eest, kes võõraste vallutajate tõttu elu kaotas.
Printsess on kuulutanud, et abiellub mehega, kes teab vastust tema kolmele küsimusele. Kes vastuseid ei tea, kaotab elu.
Duell armastuse ja surma vahel kestab ooperi finaalini, kus Prints Calaf lõpuks jääprintsessi südame sulatab.

“Turandoti” aluseks on pärsia muinasjuttude kogumikust pärit lugu südametust ja külmast hiina printsessist, mille järgi Carlo Gozzi kirjutas tragikomöödia ‟Turandot”.
Puccini alustas tööd pärast kohtumist libretistide Giuseppe Adami ja Renato Simoniga 1921. aastal. 1924. aasta sügiseks oli ooper kuni finaalini valmis kirjutatud, kuid lõpetamine venis, kuna Puccinit ei rahuldanud lõpudueti tekst, alles neljanda variandiga jäi helilooja rahule.
Samal ajal diagnoositi Puccinil kõrivähk ja ta sõitis Brüsselisse, kus ta vaatamata ravile suri.
Puccinist jäi maha mitukümmend visandit, mille põhjal helilooja Franco Alfano koostöös kirjastaja Ricordi ja dirigent Arturo Toscaniniga ooperi lõpetas.

Ooperi “Turandot” esietendus toimus Milano La Scalas 25. aprillil 1924, peaaegu poolteist aastat pärast Puccini surma. Juhatas Arturo Toscanini.
Kui etendus oli jõudnud kolmanda vaatuse keskele – Liu surmastseenini – lõpetas Toscanini etenduse sõnadega: “Sellel kohal ooper lõpeb, sest Maestro suri”.

Nagu enamik 12-st Puccini ooperist, kuulub ka ‟Turandot” maailma ooperiteatrite püsirepertuaari.
Eksootiline olustik, idamaised orkestrivärvid, dramaatilised sündmused elu ja surma piiril, köidavad publikut siiani.
Muinasjutuline ‟Turandot” lummab Covent Gardenis publikut 1984. aastast alates, mil Andrei Serban selle seal lavale tõi.

Osades:

Mandariin – bariton Yury Yurchuk
Keiser Altoum – tenor Robin Leggate
Ping – bariton Michel de Souza
Pang – tenor Aled Hall
Pong – tenor Pavel Petrov
Timur – bass In Sung Sim
Liu – sopran Hibla Gerzmava
Calaf – tenor Aleksanrs Antonenko
Turandot – sopran Christine Goerke

Kuningliku Ooperi koori ja orkestrit juhatab Dan Ettinger.

Etendus toimus 12. juulil 2017 Covent Gardeni Kuninglikus Ooperimajas Londonis.

Stuudios on Tiina Kuningas.


Ooperi tegevus toimub muinasajal Hiinas.

I vaatus

Mandariin loeb Pekingi keisripalee juurde kogunenud rahvahulgale ette keisri määruse: tema tütar, printsess Turandot, abiellub mehega, kes suuda lahendada kolm printsessi poolt antud mõistatust. Kes sellega toime ei tule, peab surema.
Sel aastal on juba 12 noormest eluga hüvasti jätnud, teistele hoiatuseks kõlguvad suure müüri ääres nende teibasse torgatud pead ja Pärsia printsi ootab ees hukkamine.
Rahvahulgas on ka Tatari kuningas Timur oma orjatari Liuga.
Pime kuningas kaotab tasakaalu ja teda toetab noormees, kes osutub tema pojaks Calafiks, kes samuti imekaunist printsessi näha ihkab.
Rahvas palub Turandotil oma järjekordsele ohvrile halastada, kuid printsess on kõigutamatu. Calaf on neiu ilust lummatud ja otsustab samuti õnne proovida ning printsessi esitatud küsimustele vastuse leida.
Timuri ja Liu palved on asjatud. Liu, kes Calafi salaja armastab, keelitab teda linnast lahkuma, kuid Calaf ei tagane oma otsusest – hommikul tahab ta printsessi palge ette astuda.
Vaatuse tuntumaid aariad on Liu aaria ‟Signore ascolta”, milles Liu palub Calafi mitte riskida ja jääma oma isale toeks ja Calafi vastus Liule – ‟Non Piangere Liu” – ära nuta Liu.
Calaf palub Liul oma vana isa eest hoolitseda, kui ta surema peaks.
Väljakule saabuvad kolm veidrat maskidega tegelast – keisri ametnikud Ping, Pang ja Pong.
Nad etendavad rahvale maskimängu, hoiatades printsessi eest, kuid Calaf ei tagane enda otsusest ja annab kongilöökidega teada, et on järgmine, kes julma printsessi palge ette astub.

II vaatus

Teises vaatuses arutavad keiserlikud ministrid Ping, Pang ja Pong riigi olukorda.
Nad pole rahul sellega, et peavad teenima keisrit ja printsessi, kes kergekäeliselt inimesi surma saadavad.
Nad pöörduvad abipalves taevakuningas Tiigri poole, et see aitaks Hiinas luua rahu ja saadaks kosilase, kes printsessi mõistatustele vastuse leiaks ja ta taltsutaks.
Pidulike hümnihelide saatel ilmuvad keiser Altoum ja printsess Turandot.
Õpetatud mehed kannavad siidrulle, millel on mõistatuste vastused.
Taas loetakse ette printsessi määrus, milles ta teatab, et kättemaksuks esiemale 1000 aastat tagasi osaks saanud kannatuste eest, mille põhjustas vägivaldne vallutaja, tõotab Turandot mitte kunagi ühelegi mehele kuuluda.
Turandot pöördub rahva poole sõnadega ‟In questa Reggia”, milles taas kord kinnitab oma otsust iidsele printsessile tehtud kannatuste eest kätte maksta ja tatarlastest vallutajatele mitte kunagi andestada.
‟Mitte keegi ei saa mind endale. Minus tõstab taas pead puutumatu naise uhkus. Oo võõramaalane- keegi ei alista mind eales. Mõistatusi on kolm, elu on üksainus!”
Teatavaks saab esimene mõistatus: Mis on see pettekujutelm, mis inimeste südametes igal ööl sünnib ja päeval taas sureb?
See on Lootus, teab Calaf vastust.
Teine: Mis põleb, kuid pole tuli? See on Veri, vastab Calaf.
Kolmas: Mis on nagu jää, mis kiretules veelgi enam tardub, kuid mis printsi kõrvetab? See on Turandot, vastab Calaf.
Rahvas juubeldab, sest ometi leidus mees, kes printsessi mõistatused lahendada suutis.
Printsess palub, et teda võõrale naiseks ei antaks, kuid keiser, kes on tüdinenud printsessi tujukusest ja lõpututest mõrvadest, jääb kindlaks ja rahvas toetab teda. Kuid Calaf ei soovi sunnitud armastust. Ja nii annabki nüüd tema Turandotile mõistatuse- kui printsess arvab hommikuks ära tema nime, siis on ta valmis printsessi vabaks andma ja ise surema. Koor kiidab tundmatut ja ülistab keisrit.

III vaatus

On saabunud öö.
Keisripalees ei maga keegi, sest printsess on andnud käsu leida inimene, kes tundmatu nime teab.
Ka Calaf ei saa und, sest ei suuda unustada kaunist printsessi. Ja siinkohal kõlab ooperi tuntuim aaria – ‟Nessun dorma” – ärgu keegi magagu, ka sina printsess, vaata armastuses ja lootuses säravate tähtede poole... laulab Calaf.
Talle lähenevad kolm maskides meest ja püüavad temalt ta nime teada saada.
Turandoti ette viiakse kinniseotud Timur ja orjatar Liu, kuna neid nähti tundmatuga juttu ajamas.
Mõlemad vaikivad, kuid et väetit vanameest piinadest päästa, astub Liu ette ja ütleb, et tema teab tundmatu noormehe nime, kuid ta ei ütle seda kellelegi.
Kui Turandot küsib, mis annab talle eneseohverduseks jõu, vastab ta, et see on armastus.
Turandot otsustab, et Liul tuleb selle eest surra.
Enne seda kõlab Liu lahkumisaaria ‟Tu che di gel sei cinta” – enne veel kui hommik koidab, sulgen ma väsinud silmad...
Liu haarab oda ja surub selle endale rindu.
Calaf sunnib Trandoti oma julma kätetööd – Liu surma – pealt vaatama, kuid Turandot ei leebu, vaid kinnitab endiselt, et tema süda ei kuulu kunagi ühelegi mehele.
Calaf haarab ta oma käte vahele ja suudleb teda.
Alles nüüd on Turandot võidetud.
Calaf avaldab nüüd oma nime ja kinnitab, et jääb Turandotiga.
Koos asuvad nad keisripalee ette kogunenud rahva ette.
Keisri ja inimeste poole pöördudes teatab Turandot tundmatu nime – see on Armastus, mis on surmast tugevam.

Muusika nimekiri
{{music.Info.STARTTIME | substringtwo}}
{{music.meta.AUTHOR1}} - {{music.meta.SONGNAME}} ({{music.meta.PERFORMER}})

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Lisa uus kommentaar

Kuula veel

Viimati lisatud