Ooperiõhtu: Lumineid Moskva Suurest Teatrist

Kauni, aga külma Lumineiu südames on peidus suur saladus – see on tehtud jääst. Kui teda soojendab inimlik armastus, siis kaunitar hukkub. Salvestus esietendusest eetris esmaspäeval, 9. oktoobril kell 19.05. Tutvustab Tiiu Levald.

Nikolai Rimski-Korsakov pidas “Lumineidu” oma parimaks ooperiks.
Helges kevadmuinasjutus vastanduvad reaalsed ja fantastilised jõud, ülistatakse looduse eluandvat väge ja võideldakse talve ülemvõimu vastu.
Kuulame esietenduse salvestust Moskva Suure Teatri ajaloolisel laval 15. juunil, kus peaosas särab 31-aastane vene sopran Olga Seliverstova.
Tänavu möödub 135 aastat teose sünnist.

Väljaspool Venemaad ei esitata kuigi sageli Vene ooperirepertuaari, mis lääne ooperist eristub fantastilis-muinasjutulise sisu poolest, mille juurde lahutamatuna kuulub ka õnnelik lõpp.
Mitu sellist ooperit on loonud Võimsa rühma liige, esimeste eesti professionaalsete heliloojate õppejõud Nikolai Rimski-Korsakov.
Sama tüüpi lavateos on ka sümbolistlik “Jolanta” Pjotr Tšaikovski ooperite nimistus – siiski erandlikuna.

Eesti keeles teatakse Rimski-Korsakovi ooperit nii “Lumivalgekese” kui “Lumineiu” pealkirjaga.
Teose Eesti esiettekanne toimus alles 2014. aastal, kui Vello Pähn tõi Rahvusooperis välja teose kontsertettekande.
Teose senised salvestused pärinevad eeskätt Vene dirigentidelt.
Aastal 2001 tegi julgustüki teos lavastada Guldhalli Muusika- ja Draamakool Londonis.
Käesoleva aasta jaanuarikuus esietendus teos ka Inglismaal Opera Northi laval, aprillis tõi selle välja Opera Bastille Pariisis.

Peterburis 1882. aastal esietendunud ooperi aluseks on vene kirjaniku Aleksandr Ostrovski värssnäidend, mille August Sang on tõlkinud “Lumivalgekese” nime all.
Näidendi esiettekandeks kirjutas muusika Pjotr Tšaikovski. Rimski-Korsakovi ooper jutustab õnnelikust rahvast muinasjutulisel berendeide maal, mida kaitseb muinas-slaavlaste päikesejumal Jarilo.
Riiki valitseb headust, ilu ja harmooniat armastav tsaar.
Ühiskonda toovad ebakõla võõrsilt tulnud rändkaupmees Mizgir ning Pakasetaadi ja Kevade tütrena sündinud Lumineid.
Viimane on 15 aastat elanud metsas, aimamata, et temast on saanud riigi rahurikkuja, sest päike ei ole samapalju aastaid maale saatnud oma soojendavaid kiiri.
Tasakaal looduse ja inimeste vahel taastub, aga see nõuab ohvrit.
Pärast Lumineiu sulamist algab berendeilastel uuesti õnnelik elu.

Helilooja on ooperit korduvalt nimetanud oma parimaks teoseks.
“Tõepoolest, seal avaneb Rimski-Korsakovi muusika täies hiilguses: hingestatud, kantileensed ja nõudlikud vokaalpartiid, kaunid loodusmaalingud orkestris, võimsad kooristseenid, kus kasutatud rikkalikult rahvaviise,” ütleb muusikateadlane Raili Sule.

Tegelased on jaotatud kolmeks: nõiduslik võlumaailm (Pakasetaat, Kevad, Metsavaim), reaalsed tegelased (Kupava, Mizgir, karjus Lel) ning poolreaalsed-poolmüütilised tegelased (Lumivalgeke ja tsaar Berendei).
Mitmel tegelasel on sümboolne tähendus nagu stiihia ja seaduspärasus looduses, rahvakunst ja inimlik rõõm laulmisest, headus ja tarkus riigivalitsemisel.
Tegelasi iseloomustavad juhtmotiivid, -harmooniad ja -tämbrid.

Rimski-Korsakov kirjutab kroonikas, et oli juba esietenduse eel nördinud kupüüridest, aga teise etenduse kohta märgib, et kuna mitmed soolonumbrid tulid kordamisele ja imperaatorlikus teatris olid kombeks pikad vaheajad, siis kestis etendus kupüüridele vaatamata ikkagi üle seitsme tunni.
Moskva Suure Teatri etendus on redutseeritud veidi alla kolmetunniseks.

Ooperi mitmed numbrid on saanud kuulsaks just tänu sellele, et neid esitatakse sageli ka eraldi.
Ooper koosneb proloogist ja neljast vaatusest. Proloogi tuntuim osa on kindlasti Lumineiu aaria.
Esimesest vaatusest lauldakse sageli kaht karjus Leli aariat. samuti on tuntud Lindude laul ja hümn Jarilole.

Sisukokkuvõte:

Ooperi tegevus toimub ennemuistsel ajal muinasjutumaal, kus ei tunta ülekohut ja elatakse targa ning loodust ülistava tsaar Berendei juhtimisel lihtsat ja üksmeelset elu.
Kõik oleks hästi, kui päikesejumal Jarilo poleks Kevade pärast Pakasetaadile armukade.
Liiatigi on Kevadel ja Pakasetaadil imeilus tütar Lumineid.
Seepärast ei saada Jarilo soojendavaid kiiri berendeide maale, kus valitseb igavene talv.
Lumineiu kõrvu ulatuvad karjase Leli laulud, mis äratavad temas soovi minna inimeste hulka elama. Ta saab vanematelt selleks loa.
Külas armub temasse noor kaupmees Mizgir, ent Lumineid, kes on isalt pärinud jäise südame, ei mõista sooje inimtundeid ega suuda vastu armastada.
Kevad kingib talle võlupärja, mis äratab armastuse ka neiu südames.
Kuid vabanedes külmusest, kaotab Lumineid kaitse Jarilo kiirte eest ja sulab. Tema hukkumisega lõpeb Pakasetaadi võim berendeide riigis, taas tõuseb päike ning jälle on Jarilo võtnud berendeide maa oma kaitse alla.

Osades:

Olga Seliverstova, Aleksandra Kadurina, Anna Netšajeva, Elchin Azizov, Bogdan Volkov, Agunda Kulajeva, Gleb Nikolski, Roman Muravitski, Marina Lapina.
Suure Teatri koori ja orkestrit juhatab Tugan Sokhiev.

Rohkem infot Suure Teatri kodulehelt:
http://www.bolshoi.ru/en/performances/1024/

Ooperit kommenteerib Vene ooperi asjatundja, laulja ja vokaalpedagoog Tiiu Levald.

Rimski-Korsakovi muinasjutuline ooper on eetris esmaspäeval, 9. oktoobril kell 19.05.

Muusika nimekiri
{{music.Info.STARTTIME | substringtwo}}
{{music.meta.AUTHOR1}} - {{music.meta.SONGNAME}} ({{music.meta.PERFORMER}})

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Lisa uus kommentaar

Kuula veel

Viimati lisatud