Ooperiõhtu: Tubina ‟Barbara von Tisenhusen”

Eduard Tubina 1968. aastal teatrile Vanemuine valminud lavateos on eetris 5. veebruaril kell 19. Tegevus toimub 16. sajandil, põhinedes ajaloolistel sündmustel. Salvestus on tehtud 1991. aastal. Kommenteerib Tiina Kuningas.

Eesti Vabariigi juubelikuul kõlab Klassikaraadios rohkelt Eesti muusikat.
Esmaspäevasel ooperiõhtul tuleb ettekandele Eduard Tubina esikooper ‟Barbara von Tisenhusen”.
Teos on salvestatud 1991. aastal ja see on jäädvustatud heliplaadile.
Esitajateks Estonia teatri solistid, koor ja orkester Peeter Lilje juhatusel.

Tubinat tuntakse eelkõige sümfonistina, kuid suure osa oma elust oli ta seotud teatriga. Aastatel 1930-1944 töötas ta Vanemuise teatris, alates 1940. aastast peadirigendina.
Aastatel 1945-1972 oli Tubin ametis Stockholmis Drottnigholmi ajaloolises teatris noodikirjutajana ning valmistas peamiselt vanade ooperite noodimaterjali ette uuteks esitusteks.
Tema suur teatritöö kogemus peegeldub ka tema lavateostes.
1940. aastal valmis Tubinal eesti esimene ballett ‟Kratt”.
1940. aastate algul oli Tubin veel Eestis elades alustanud kaht ooperit ‟Pühajärv” ja ‟Libahunt”, mis lõpetamata jäid.
Tubina hilisemate teoste hulgas on kaks Estonia teatri tellimusel valminud ooperit: need on ‟Barbara von Tisenhusen” (1968) ja ‟Reigi õpetaja” (1971).

Tubin emigreerus Rootsi 1944. aastal, Tallinnasse tuli ta esmakordselt balleti ‟Kratt” etendusele 1966. aastal. Idee Estoniale ooperi loomiseks tuli tollaselt muusika-ja kirjandusala juhatajalt Arne Mikult, kelle soovitusel võeti libreto aluseks soome-eesti kirjaniku Aino Kallase novell.

Helilooja on meenutanud:
Mais 1967, kui käisin Helsingis Estonia etendusi vaatamas, kerkis ooperi küsimus uuesti üles. Arne Mikk kõneles siis Aino Kallase novellist “Barbara von Tisenhusen” ja saatis hiljem mulle selle teose.”

‟Seedides kodus selle paari päeva kestel veel, et pole vist enam paremat ainet ollagi, mis mulle ooperiks kasulik. Mul on isegi muusikaline põhi-plaan klaar, nii palju kui tarvilik on, et tööd alustada ja ette näha, kus see lõpeb. Sest oli ju nii lihtne Teiega vesteldes määrata algpunkt: ball ja sealt peaaegu sirg-jooneline suund jääauguni. See paratamatus nõuab teatud muusikalist vormi, mida ma oma teades päris hästi valitsen – chaconne, vana tants, mida tol ajal ballidel küll ja küll tantsiti, kuid mis ooperis võtaks endale põhilise tähenduse sel moel, et see tuleb teatud puhkudel tagasi, näiteks kohtumõistmisel ja ka jääl. Niimoodi saab see tervikuks ja seda mulle vaja ongi, et tööd kindlas suunas läbi viia. Samal ajal, või õigemini rööbiti kerkib aga üles teine suund, humaansus, mis koos esimesega areneb – üks jää-auguni, teine avalikuks vastuhakuks”, on minu poolt asi päris küps. Eilne raamatulugemine andis ka otsekohe nagu mingi raamistiku ooperi käigule.” (Kirjast Arne Mikule)

Aino Kallase teose prototüübid on ajaloolised isikud, kes elasid 16. sajandil Liivimaal, ka keskne sündmus – neiu uputamine vendade poolt jääauku on päriselt aset leidnud.
Esimene ülestähendus sündmuse kohta, kuidas Rannu mõisahärra Jürgen von Tisenhusen oma õe Võrtsjärvel jääauku uputas, pärineb Balthasar Russowi kroonikast.
Aino Kallase novell ilmus soome keeles 1923. aasta, järgmisel aastal ilmus novell Friedebert Tuglase eestikeelses tõlkes.

‟Barbara von Tisenhuseni” libreto kirjutas Jaan Kross.
Ooper sai valmis 1968. aasta juunis ning järgmise aasta 4. detsembril toimus ooperi esietendus Estonia teatris, selle 57 mängukorda oli eesti uudisooperi rekord.
Ooperi esmalavastaja oliUdo Väljaots. 1990 lavastas ooperi Arne Mikk, 2004 aastal Ago-Endrik Kerge.

Ooperi tegevus toimub Tallinnas 1551. aastal.
Barbara on orvust aadlipreili, kes kõrgest soost hoolimata tunneb sümpaatiat lihtrahva vastu.
Kui tema kasuvanemate lossi asub teenistusse uus kirjutaja Franz Bonnius, tunneb Barbara mehe vastu kohe huvi.
Noored armuvad, kuid nende suhe ja abiellumine pole Barbare vendade arvates sobiv ja seisusekohane.
Noored põgenevad, kuid Barbara saadakse kätte ja uputatakse jääauku.

Tegelased ja osatäitjad:

Barbara von Tisenhusen – sopran Helvi Raamat
Frans Bonnius – tenor Ivo Kuusk
Barbara vennad Jürgen, Reinhold ja Bartholomeus – Väino Puura, Ants Kollo ja Hans Miilberg
Lossihärra Johann von Tödwen – bass Uno Kreen
Barbara tädi Anna von Tödwen – sopran Mare Jõgeva
Rannu kirikuõpetaja Matthias Jeremias Friesner – bariton Tarmo Sild
Reinhold von Tisenhusen – bass Mati Palm
Narr – tenor Mati Kõrts
Vana kanoonik – Ervin Kärvet
Aadlimees – Arvo Laid
Aadlidaamid – Ülle Tundla, Maaja Rumessen
Noor aadlik – Mati Vaikmaa
Sõnumitooja – Arvo Laid
Teenijad, talupojad ja aadlikud – Thomas Mürk, Alari Põldoja, Marika Eensalu, Martin Poobus, Eha Pärg, Tõnu Kilgas, Karli Kannelmäe, Mart Laur.

Estonia koori ja orkestrit juhatab Peeter Lilje

Salvestatud 1991 Sakala keskuses Tallinnas, helirežissöör Priit Kuulberg

Kommenteerib Tiina Kuningas.


Ooperil on kolm vaatust, milles igas on 3 pilti.

I vaatus

1. pilt
Suure Gildi saal Tallinnas1551. aastal, kus toimuavad Egbert von Yxkylli ja Alleth von Risbitteri pulmad.
Pulmaliste hulgas äratab oma ilu ja kallite ehetega tähelepanu Rannu lossihärrade von Tisenhusenite nooruke õde Barbara.
Orvuna üleskasvanu eest hoolitseb emalikult Anna, Rõngu lossihärra Johann von Tödweni naine.
Traditsiooniline tõrvikutetants viib pulmarahva tänavale, kuhu on kogunenud uudishimulikke pealtvaatajaid. Barbara kallis rüü äratab lihtrahva hulgas viha ja põlastust. Sõnad ‟selle rüü hinna eest katta võiks tuhandet vaest” tabavad valusalt Barbara hinge, ta rebib ehted kaelast ja lahkub pulmast.
Barbara vennad on nõutud, kuid nad on harjunud Barbara isemeelsete väljaastumistega.

2. pilt
Nurgake Rõngu lossi aias. Külatüdruk Triin toob siia oma venna, kellele Barbara õpetab kirjatarkust.
Barbara äkiline meelemuutus hämmastab Tödweneid: tütarlaps käib lihtsalt riides, viibib sageli taluinimeste hulgas, õpib maarahva laule.
Saabuvad vennad külalistega ja Rõngu lossi uus kirjutaja Franz Bonnius. Vastavalt Liivimaa aadli tavadele suudeldakse üksteist tervitustseremoonial, millest Bonnius kui mitteaadlik kõrvale jääb.
Noor kirjutaja, tema sundimatu ja otsekohene käitumine köidavad Barbarat.
Nad vestlevad ning varsti mõistavad mõlemad, et vajavad teineteist.

3. pilt
Rõngu lossi ees. Kirikhärra Friesnerile, Tödwenile ja Annale meeldib uus kirjutaja, siiski nähakse temas ohtlikke ‟löömamehe” jooni.
Õnnelik ja armunud Barbara kohtub Bonniusega. Barbara tõotab: mitte keegi ega miski ei suuda neid lahutada. Kohtumist näinud Friesner valmistab nende aina lähedasem suhe suurt muret.

II vaatus

Algab aadlike julma kihlveo-mänguga, kus ühe karu vastu võitlevad kümned koerad.

4. pilt
Rannu lossi. Lossihärra Jürgen von Tisenhusen on kutsunud külalisi koerte ja karu võitlust vaatama. Jõhker vaatepilt on Barbarale liig ja ta lahkub.
See ei jää Barbara vendadele märkamatuks.
‟Ma vihkan teie veriseid mänge. Ma armastan Bonniust!” heidab Barbara vendadele näkku.
Ta teatab, et Bonniusest saab tema mees.
Jürgen tuletab Barbarale meelde: ‟Kas sa tead, mis on Pärnu leping?” – selle ähvardusega vennad lahkuvad.

5. pilt
Rannu kirik. Friesner selgitab Barbarale Pärnu lepingu sätteid: ‟… Kui suurtsugu neitsi võtab endale meheks alatu, siis tema ja kõik, kes teda aitavad, peavad hukka mõistetud saama ja surema.”
Barbara leiab, et see seadus on alatute tehtud. Ta palub Friesnerilt õnnistust ja et too teda hukka ei mõistaks.

6. pilt
Rannu lossi rüütlisaal. Vennad Tisenhusenid lasevad kirjutada ordufoogtile kirja põgenenud Barbara ja Bonniuse kinnipidamise kohta. Asjatult paluvad Anna ja Friesner Barbarale halastada, ent vennad suunduvad põgenikke taga ajama.


III vaatus

7. pilt
Sigulda lähistel. Barbara ja Bonnius on põgenemisel juba kolmanda hobuse surnuks ajanud. Bonnius läheb uut otsima, järgmiseks õhtuks loodavad nad pääseda Leedu piirijaama.
Kuid jälitajad saavad nad enne kätte. Barbara otsustab armastatu päästa. Ta teatab, et Bonnius ei hakka võitlema tosina vastu ning kiirustab, et enne Bonniuse tulekut lahkuda.

8. pilt
Rannu lossi rüütlisaali on tulnud kõik Tisenhusenid Barbara üle kohut mõistma. Kutsutud on ka Friesner kui Barbara ristija ning pihiisa.
Barbara teatab otsustavalt, et Bonnius on tema mees. Kui vennad mõni aeg tagasi ähvardasid ta kaasavarast ilma jätta, loobus ta sellest südamevaluta.
Ta teab, et keegi ei suuda teda kaitsta ning läheb julgelt oma saatusele vastu.
Vennad paluvad kohut anda Barbara karistamiseks nende kätte. Ainult Tödwen ja Friesner on kohtuotsuse vastu.

9. pilt
Võrtsjärve hämar jääväli. Siin toimub kohtuotsuse täideviimine. Barbara ei leia, et on pattu teinud, sest armastus Bonniuse vastu oli õnn.
Vennad viivad otsuse täide. ‟Issand Jumal, kui sa oled armastus, miks oled sa meid maha jätnud?” ütleb Friesner.
 
Tekst Estonia teatri kavalehelt

Muusika nimekiri
{{music.Info.STARTTIME | substringtwo}}
{{music.meta.AUTHOR1}} - {{music.meta.SONGNAME}} ({{music.meta.PERFORMER}})

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Lisa uus kommentaar

Kuula veel

Viimati lisatud