Õnnetu saatusega luuletaja Marie Heiberg karjatas kord: "Minge ära, kuradid! Ma tahan üksinda olla, et tühjendada musta, kibedat elukarikat toredalt ja põhjani…" Tunne, et oleme langenud vaimsesse auku ega suuda end seinu mööda päevavalgusesse vedada, võib olla tuttav ühel või teisel eluetapil paljudele. Võime kutsuda seda Risti Johannese sõnadega "hinge pimedaks ööks" või Carl Gustav Jungi kujundit laenates "öiseks merereisiks".
Kaasaegsetest jungiaanidest on Andrew Samuels kasutanud metafoori Nekyia, iseloomustamaks regressiivset etappi inimese arengus, mil ta astub ühendusse oma sisemaailmaga, vähendades sellevõrra välise reaalsusega peetavat kontakti. Müütides ja legendides kujutatakse seda ka rännakuna allmaailma. Kui tõenäoline on, et tunneli lõpus kumab valgus, ning mis on kannatustest kasu? Selle kõige üle arutleb Tartu Ülikooli Usuteaduskonna religiooniantropoloogia magister Heili Sepp. Saate toimetaja on Hedi Rosma
Delta 19. märtsil: Ceciliana, "Calisto", Paula Pajusaar, baltisaksa ihad
Vanamuusikafestival Ceciliana tähistab kümnendat tegutsemisaastat; Cavalli barokkooperist "Calisto" räägib Liis Kolle; külaline on kitarrist, ansamblist Minimal Wind tuntud Paula Pajusaar; näitus baltisakslaste ja eesti talupoegade unistustest, ihadest ning kirgedest. Saatejuht on Ivo Heinloo.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.