Uued raamatud, uued...

Peeter Helme raamatukommentaar nopib parimaid ja/või kõige huvitavamaid pudemeid rikkalikust trükistevoost, mis lakkamatu joana voolab raamatulettidele. Kursis olemiseks tuleb juhiseid ja soovitusi kuulata reedeti kell 12.30 ja laupäevadel kell 11.05.

Uut lugemisvara raamaturiiulilt sarjas “Uus raamat” tutuvustab Peeter Helme. Saated on eetris reedeti kell 12.30 ja laupäeviti kell 11.05.

Peeter Helme on kriitik ja kirjanik, kelle sulest on ilmunud romaanid “Puudutus” (2007), “September” (2008), “Varastatud aja lõpus” (2011), “Tuleviku mäletajad” (2013) ja näidend “Eestlaste endeemilistest haigustest” (Looming nr. 12, 2009) ning arvukalt kirjanduskriitikat Eesti ajakirjanduses.

Ta on töötanud Eesti Instituudis, EMTA Lavakunstikoolis kirjandusõppejõuna ning kirjandustoimetajana ajalehes KesKus ja Eesti Ekspress.
2014. aasta algusest töötab Helme Vikerraadios kultuuritoimetajana.

Reedel 16. detsembril kell 12.30, laupäeval 17. detsembril kell 11.05
Andrei Hvostov – “Šokolaadist prints”
Hea Lugu, 2016. 383 lk.
Korraga groteskne, vaimukas, traagiline, psühholoogiliselt täpne ja fantaasiarikas romaan viib lugeja sotsiopaadi hingeellu, et näidata ühe jubeda ja samas kaastunnet vajava inimese hinge ning kirjeldada oma kangelase sujuvat libisemist läbi Eesti ajakirjanduselu.

Reedel 9. detsembril kell 12.30, laupäeval 10. detsembril kell 11.05
Indrek Koff – “Saja rahva lood”
Härra Tee & proua Kohvi, 2016. 54 lk.
“Saja rahva lugusid” võib võtta nii traktaadi, loendi, poeemi kui hoopis psühhoanalüütilise retkena inimmõistuse arhetüüpide juurde. Aga ükskõik, kuidas seda žanriliselt liigitada – tegu on väga vaimuka teosega.

Reedel 2. detsembril kell 12.30, laupäeval 3. detsembril kell 11.05
Eeva Park – “Lemmikloomade paradiis”
Verb, 2016. 237 lk.
Raamatus jälgib autor noore naise pilgu läbi tema eneseleidmise teekonda. Romaan on esitatud kahe paralleelse tekstina, millest ühes jälgib autor naise elu ja tegemisi kummalisevõitu loomemajas, teises püüab aga peategelane ennast ja enda minevikku kirja pannes enda jaoks lahti mõtestada.

Reedel 25. novembril kell 12.30, laupäeval 26. novembril kell 11.05
Veiko Belials (koostaja) – “Me armastame Maad. Venekeelse ulme antoloogia”
Fantaasia, 2016. 267 lk.
Kogumik vene ulmelugudest läbi 70 aasta annab hea võimaluse jälgida vene ulme ning üldisemalt kirjandusliku mõtte ja teemade arengut alates kahest vendade Strugatskite noorpõlves kirjutatud tekstidest kuni 21. sajandi alguses kirjutatud lugudeni.

Reedel 18. novembril kell 12.30, laupäeval 19. novembril kell 11.05
Tiina Laanem – “Pildilt kukkujad”
Sidrunid ja Siilid, 2016. 270 lk.
Autori kolmanda romaani tegevus hargneb paralleelselt sõjaeelses Eestis ja tänapäeval. Kaanetekst lubab suurt draamat, kus kangelastel tuleb valida kutsumuse ja armastuse vahel, kuid pigem on siiski tegu perekonnalooga, kus raskused saavad ületatud ja tegelasi ootab õnnelik lõpp.

Reedel 11. novembril kell 12.30, laupäeval 12. novembril kell 11.05
Kaur Riismaa – “Soekülm”
Verb, 2016. 85 lk.
Pärast järjest kahe romaani avaldamist näitab Kaur Riismaa end kui luuletajat senisest veidi teistsugusest küljest – vaheldumisi hästi lühikesi ja pikemaid tekste sisaldav kogumik mõjub varasematega võrreldes mängivama ja, nagu pealkirigi ütleb, kontrastsemana.

Reedel 4. novembril kell 12.30, laupäeval 5. novembril kell 11.05
Tania Kambouri – “Saksamaa vilkurivalgel. Politseiniku appihüüd”
Tõlkinud Piret Pääsuke. Hea Lugu, 2016. 207 lk.
Noorema põlvkonna kreeka juurtega saksa politseinik räägib oma teoses otsekohese avameelsusega sisserändajate põhjustatud kriminaalsetest probleemidest ning ohust, mida sellega leppimine toob endaga kogu Saksa – aga laiemalt ka Euroopa – ühiskonna toimimisele.

Reedel 28. oktoobril kell 12.30, laupäeval 29. oktoobril kell 11.05
Maniakkide Tänav, J. J. Metsavana – “Saladuslik tsaar 4. Kui rumalad surid”
Fantaasia, 2016. 89 lk. 240 lk.
Hullumeelse ulmesarja neljandas raamatus leiab enamik liine vägivaldse ja lõpliku lahenduse ning nii lugejale armsaks saanud kui ka ebasümpaatsete tegelaste seiklused saavad sedavõrd loogilise lõpu, mis lubab aimata, et “Saladusliku tsaari” neljas raamat jääb ka viimaseks.

Reedel 21. oktoobril kell 12.30, laupäeval 22. oktoobril kell 11.05
Katrin Johanson – “Atlantis abajas”
Varrak, 2016. 159 lk.
Möödunud aastal romaaniga “Läbikäidavad toad” debüteerinud autori teine romaan räägib korraga keerulisest armukolmnurgast, iseendaga leppimisest kui ka distantsist – nii ruumilisest kui ajalisest.

Reedel 14. oktoobril kell 12.30, laupäeval 15. oktoobril kell 11.05
Ivar Sild – “Heinakõrred”
LauaPealne, 2016. 89 lk.
Ivar Silla üheteistkümnes raamat sisaldab luuletusi 2015. ja 2016. aastast. Tihedas kogumikus annavad tooni narratiivsed, tänapäeva elu vaatlevad, kommenteeriva ja mõtestavad tekstid, millesse süvenemiseks võetav aeg tasub end ära.

Reedel 7. oktoobril kell 12.30, laupäeval 8. oktoobril kell 11.05
Murray Leinster – “Uurimismeeskond. Kolooniate Inspektsiooni jutud”
Tõlkinud Priit Kenkmann, Ain Raitviir, Küll Seppa ja Jaana Talja. Fantaasia, 2016. 213 lk.
 Ameerika pulp-ulmekirjanduse klassiku neljas haaravas ja sirgjoonelises seiklusjutus lahendab kosmosekolooniate inspektor Bordman esmapilgul võimatuid olukordi ja lahutab sellega suurepäraselt lugeja meelt.

Reedel 30. septembril kell 12.30, laupäeval 1. oktoobril kell 11.05
Norman Manea – “Huligaani tagasitulek”
Tõlkinud Riina Jesmin. Varrak, 2016. 357 lk.
Ameerikas elava Rumeenia juudi autori romaan on küll autobiograafiline, kuid kasvab üle ka põnevaks fragmentaariumiks, milles kirjanik harutab lahti Rumeenia 20. sajandi ajalugu ning mõtiskleb oma kodumaa juutide saatuse üle.

Reedel 23. septembril kell 12.30, laupäeval 24. septembril kell 11.05
“Tallinna temaatiline taskuentsüklopeedia”
TEA, 2016. 488 lk.
Põhjalikust, linnaosade järgi liigitatud käsiraamatust saab lugeja teada kõik, mis teda kunagi huvitanud on Tallinna 84 eripalgelise asumi ajaloo, kultuuri, huviväärsuste ja geograafia kohta.

Reedel 16. septembril kell 12.30, laupäeval 17. septembril kell 11.05
Anneli Tõevere – “Heade aegade lõpp”
Hea Lugu, 2016. 117 lk.
Seitsmest novellist koosnevas kogumikus vaatleb autor inimestevaheliste suhete keerukust Eestis ja Hollandis, maalides väikeseid portreesid olukordadest, mis on korraga nii ootamatud ja ometi nii tavalised oma inimlikkuses.

Reedel 9. septembril kell 12.30, laupäeval 10. septembril kell 11.05
Raul Sulbi – “Troonide mäng. Rooside sõjad Yorkide ja Lancasteride vahel 1455-1487”
Viiking, 2016. 437 lk.
Soovist avada eesti lugejale George R. R. Martini fantaasiasaagat inspireerinud ajaloolisi sündmusi, kirjutab ajaloolase haridusega ulmeasjatundja Sulbi lahti vast kõige põnevama ent ka kõige keerulisema peatüki Inglismaa ajaloos.
Raamat on varustatud kaartide, isikunimede registri ja genealoogiaga.

Reedel 2. septembril kell 12.30, laupäeval 3. septembril kell 11.05
Tarmo Teder – “Andruse elu ja õnn”
Eesti Keele Sihtasutus, 2016. 101 lk.
Lühiromaanis jälgib kirjanik lihtsa Kihnu kalur Andruse elu ja otsinguid õnne suunas, taustaks Kihnu saare ja laiemalt Eesti ajalugu viimase kuuekümne aasta vältel.
Lugu on esitatud Tarmo Tederile omase mõnusa huumori ning kalandusalase asjatundlikkusega.

------------------------------------------------

R 3. juuni 12.30, L 4. juuni kell 11.05
“Maailma pealinnade kogupereentsüklopeedia + mälumängud”
TEA, 2016. 240 lk.
Eesti autorite koostatud teatmeteos annab sõnade ja piltide abil põhjalikku infot kõigi maailma maade pealinnade ja nende vaatamisväärsuste kohta. Lisaks on raamatus üle kahekümne lehekülje temaatilisi mälumänge ning riiginimede register.

R 27. mai 12.30, L 28. mai kell 11.05
Peeter Espak, Loone Ots – “Müüt ja kirjandus”
Maurus, 2015. 177 lk.
Meelis Lainvoo – “Kirjutatud maailmad”
Koolibri, 2016. 136 lk.
Kaks eri gümaasiumiõpikut annavad kahepeale kokku ülevaate maailmakirjandusest selle algusest tänapäevani. Kuid kummagi lähenemine on erinev, omanäoline ja põnev lugeda ka igale kirjandushuvilisele.

R 20. mai 12.30, L 21. mai kell 11.05
Eugen Ruge – “Cabo de Gata”
Tõlkinud Tiiu Relve. Loomingu Raamatukogu 2016/9-10. 90 lk.
Siberis sündinud Saksa kirjaniku järjekorras teine romaan kirjeldab autoriga suuri paralleele eviva minajutustaja saamist kirjanikuks, kuid see on ühtlasi ka raamat kirjutamisest, kodumaast ja kodumaatusest, sümbolitest, rännakutest ja mälestustest.

R 13. mai 12.30, L 14. mai kell 11.05
Boris Buracinschi – ‟Oh see Eesti kergemeelsus”
Ema & Isa, 2016. 312 lk.
Moldaavia päritolu Boris Buracinschi (1964-2010) elas viimased 20 aastat oma elust Eestis ning avaldas oma artikleid peamiselt kultuurilehes KesKus, milles ilmunud artiklite paremik on nüüd koondatud ühtede kaante vahele.

R 6. mai 12.30, L 7. mai kell 11.05
Hardo Aasmäe – ‟Mõttetute riikide aabits”
Ema & Isa, 2015. 264 lk.
Kultuurilehes KesKus ilmunud artikleid koondavas kogumikus vaatleb Hardo Aasmäe (1951-2014) teravmeelse asjatundlikkusega maailma riike ning absurdi, mida leiab kõiges, mida inimesed teevad. Vahest aga kõige rohkem just poliitilistes moodustistes.

R 29. aprill 12.30, L 30. aprill kell 11.05
Ado Kisand – ‟Saaks veel Eestissegi. Päevik 1939-1947”
Hea Lugu, 2015. 207 lk.
1941. aastal 12-aastase poisina Siberisse küüditatud Ado Kisandi päevikud on hindamatu, kuigi ka emotsionaalselt raskestiloetav materjal, kus näeme sundasumisele saatmist ning väljasaadetute elu teismelise silmade läbi.

R 22. aprill 12.30, L 23. aprill kell 11.05
Harrys Puusepp (koostaja) – “Kaitsepolitseiamet. Aastaraamat 2015”
Kaitsepolitseiamet, 2016. 43 lk.
“Eesti rahvusvahelises julgeolekukeskkonnas. 2016”
Teabeamet, 2016. 44 lk.
Kahe Eesti julgeolekuameti aastaraamat on põnev lugemine igaühele, keda huvitavad Eesti riigi ja ühiskonna turvalisusega seotud riskid. Aastaraamatud kirjeldavad nii pidevalt muutuvat julgeolekupilti laias maailmas kui ka siseriiklikke probleeme nagu korruptsioon.

R 15. aprill 12.30, L 16. aprill kell 11.05
Risto Järv (koostaja) – “Metsavaimu heategu. Sada eesti muinasjuttu metsast ja meist”
Varrak, 2016. 383 lk.
Eesti Rahvaluule Arhiivi kogudest valitud muinasjutud räägivad kõik eestlaste seosest metsaga. Seejuures on rahva seast kogutud muinasjuttude hulgas nii neid, mis pärinevad 19. sajandi teisest poolest kui ka päris uusi – 21. sajandil jutustatud lugusid.

Reedel 8. aprillil kell 12.30, laupäeval 9. aprillil kell 11.05
Mikk Sarv – “Kuu”
Varrak, 2016. 214 lk.
Mikk Sarve raamat koondab endas nii astronoomia- kui rahvaluulealast teavet Kuu kohta, siit leiab nii arutlusi paleoastronoomiast kui kalendrite tekkest, nii rahvatarkusi kui näpunäiteid Kuu vaatlemise kohta, lisaks sisaldab teos hulka häid fotosid ja skeeme.

Reedel 1. aprillil kell 12.30, laupäeval 2. aprillil kell 11.05
Sergi Plohhi – “Viimane impeerium”
Tõlkinud Toomas Taul. Varrak, 2016. 381 lk.
Ukraina päritolu Ameerikas tegutseva ajaloolase vaade NSV Liidu lagunemisele keskendub impeeriumi lõpu viimasele neljale kuule ning on suunatud selgelt Ameerika lugejale. Harjumatu vaatenurk muudab raamatu põnevaks lugemiseks.

Reedel 25. märtsil kell 12.30, laupäeval 26. märtsil kell 11.05
Enn Soosaar – “Isa ja aeg”
Hea Lugu, 2016. 125 lk.
Viljaka tõlkija ja tuntud arvamusliidri esseistlikus mälestusteraamatus põimuvad isiklikud ja perekonnalood suure ajalooga. Algselt Loomingu Raamatukogus ilmunud teosele on uusväljaandesse lisatud fotosid Soosaarte perekonnaarhiivist.

Reedel 18. märtsil kell 12.30, laupäeval 19. märtsil kell 11.05
Indrek Tarand – “Ceterum Censeo. Kõnelusi Euroopa Parlamendis”
Eesti Maailmavaate Sihtasutus, 2016. 96 lk.
Ühtede kaante vahele kogutud Euroopa Parlamendi saadiku kõned, sõnavõtud ja repliigid on kõik seotud “Mistrali” tehingu – selle alguse, kulgemise ja lõpuga. Need annavad ühtlasi väikese sissevaate Europarlamendi saadiku töö igapäeva ning on autori karakterile vastavalt vaimukad.

Reedel 11. märtsil kell 12.30, laupäeval 12. märtsil kell 11.05
Jüri Kolk – “Mee lakkumine ei ole meelakkumine”
Jumalikud Ilmutused, 2015. 91 lk.
Jüri Kolk on üks viimaste aastate viljakamaid, aga ka tugevamaid Eesti poeete, kelle tekstid ja kogud kontseptualistlikud, teravapilgulised ning korraga õhkub neist nii vaikset traagikat kui mõnusat irooniat.

Reedel 4. märtsil kell 12.30, laupäeval 5. märtsil kell 11.05
Marja Vaino – “Tammsaare irratsionaalsuse poeetika”
Eesti Keele Sihtasutus, 2016. 258 lk.
Tammsaare Muuseumi juhataja juhib oma lobedalt kirjutatud uurimuses tähelepanu sellele, et ka pärast 80 aastat kestnud Tammsaare mõtestamist, on kirjaniku loomingus valgeid laike ning sellist, millest võiks mõelda hoopis teisiti, kui oleme seni harjunud tegema.

Reedel 26. veebruaril kell 12.30, laupäeval 27. veebruaril kell 11.05
Alexander Genis – “Lugemistunnid – raamatusõbra kamasuutra”
Tlk. Toomas Kall. Loomingu Raamatukogu 2-5/2016. 220 lk.
New Yorgis elava Riia päritolu kirjaniku esseed lugemisest ja kirjanikest on harivad ja naerutavad. Need tekstid eeldavad lugejalt armastust kirjanduse vastu, kuid ei nõua konkreetselt ühegi raamatu lugemist, juhatades hoopis ise autorite ja nende tekstide juurde.

Reedel 19. veebruaril kell 12.30, laupäeval 20. veebruaril kell 11.05
Roberto Bolaño – “Liuväli”
Tõlkinud Ruth Sepp. Loomingu Raamatukogu 37-39/2015. 143 lk.
Ühe tuntuima Tšiili kirjaniku isevärki mõrvamüsteeriumis põimuvad armastus, karjääriiha, eneseleidmine ning minevikuvarjud segaseks puntraks, kus iga tegelane esitab oma häälega enda versiooni loost ning on lugeja asi otsustada, kelle tõde kuulata.

Reedel 12. veebruaril kell 12.30, laupäeval 13. veebruaril kell 11.05
Andra Jõgis – “Mingi kala”
Jumalikud Ilmutused, 2015. 59 lk.
Poetessi teise luulekogu tekstid on napid, täpsed, isiklikud ning samas väga hästi meid ümbritsevat ajastut tabavad.

Reedel 5. veebruaril kell 12.30, laupäeval 6. veebruaril kell 11.05
Dave Hutchinson – “Euroopa sügis”
Tõlkinud Juhan Habicht. Varrak, 2015. 291 lk.
Briti ulmekirjaniku raamatus seikleb eestlasest peakokk ja salapärase Keskuse kuller lähituleviku Euroopas, mis on üle külvatud miniriikidega ja mida lõhestavad traataedade ja okastraadiga kaetud piirid.

Reedel 29. jaanuaril kell 12.30, laupäeval 30. jaanuaril kell 11.05
Arkadi Strugatski, Boriss Strugatski – “Marslaste teine sissetung”
Tõlkinud Linda Rajand. Fantaasia, 2015. 102 lk.
Sarjas Orpheuse Raamatukogu on ilmunud üks väheseid seni eestindamata vendade Strugatskite tekste, mis tõukub küll H. G. Wellsi 1897. aasta romaanist “Maailmade sõda”, kuid mõjub ometi ajatult ja isegi päevapoliitiliselt.

Reedel 22. jaanuaril kell 12.30, laupäeval 23. jaanuaril kell 11.05
“Maailma maade kogupereentsüklopeedia”
TEA, 2016. 263 lk.
Korraga nii inforohke kui meelelahutuslik raamat on tõesti mõeldud kogu perele – see on ühelt poolt ilus ja põnev vaadata, teisalt asjatundlikult ja faktitihedalt koostatud, varustatud korralike kaartide ja sisukate infokastikestega.

Reedel 15. jaanuaril kell 12.30, laupäeval 16. jaanuaril kell 11.05
Holger Kaints – “Päev, mil Stalin suri. Lühiproosat aastatest 2002-2014”
Eesti Keele Sihtasutus, 2015. 143 lk.
Üheteistkümnest novellist koosnev kogumik ei jutusta muidugi mitte ainult Stalini surmapäevast, vaid siit leiab lugusid elust üldisemalt. Nii nõukogude elust kui ka tänapäeva elust, kirjutatud empaatiliselt, läbielamistunde ja sooja huumoriga.

Reedel, 18. detsembril kell 12.30 ja kordus laupäeval, 19. detsembril kell 11.05
Mari Järve – “Klaasmeri”
Hea Lugu, 2015. 200 lk.
Geeniteadlasest kirjaniku teine teos kannab kaanel määratlust “imeulmeromaan”ja just sellega siin tegu ongi – maailmas, kus eksisteerivad nii tulirelvad kui maagia, saavad sõpradeks kaks naist, kes peaksid olema vaenlased. Võideldes usaldamatusega püüavad nad päästa oma maailma hukatuse kursilt.

Reedel, 11. detsembril kell 12.30 ja kordus laupäeval, 12. detsembril kell 11.05
Javier Cercas – “Salamise sõdurid”
Tõlkinud Mari Laan. Toledo Kirjastus, 2015
Hispaania kirjaniku ja kirjandusteadlase mitmekihiline, nii keeleliselt kui sisuliselt nauditav romaan lahkab haavu, mille lõi Hispaania kodusõda ning otsib selgitust ühele episoodile sõja lõpus, mille faktid on küll olla üsna selged, kuid mille tõlgendamine viib üha suuremasse segadusse.

Reedel, 4. detsembril kell 12.30 ja kordus laupäeval, 5. detsembril kell 11.05
Mika Keränen – “Väravajoonel”
Keropää, 2014. Tõlkinud Mika Keränen. 222 lk.
Noorteromaan viib lugeja Soome klubijalgpalli maailma – kirjanik kritiseerib teravalt petiseid, kes püüavad kokkuleppemängudega raha teenida ning kirjeldab väravavahist peategelase kõhklusi ühe matši ajal.

Reedel, 27. novembril kell 12.30 ja kordus laupäeval, 28. novembril kell 11.05
Veiko Belials – “Asfalteeritud inimesed”
Jumalikud Ilmutused, 2015. 82 lk.Peamiselt ulmekirjaniku ja tõlkijana tuntud autori järjekordne luulekogu sisaldab nii uuemaid kui vanemaid tekste, mis sisaldavad nii hetkemeeleoludest ajendatud lühemaid luuletusi kui pikemaid mõlgutusi igavikulistel teemadel.

Reedel, 20. novembril kell 12.30 ja kordus laupäeval, 21. novembril kell 11.05
Helen Eelrand – “Suluseis”
Randvelt, 2015. 213 lk.
Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlusel IV koha saanud romaan räägib ajast, armastusest ja – jalgpallist. Romaani peamine küsimus keerleb selle ümber, kas kord tehtut on võimalik heastada.

Reedel, 13. novembril kell 12.30 ja kordus laupäeval, 14. novembril kell 11.05
Mika Keränen – ‟Küttepuuvargad”
Keropää, 2015. 119 lk.
Supilinna salaseltsi liikmed peavad juba seitsmendat korda panema oma detektiivivõimed proovile, kui ühel eriti pakaselisel talvel kaovad kuurist salapärasel moel küttepuud.

Reedel, 6. novembril kell 12.30 ja kordus laupäeval, 7. novembril kell 11.05
Mait Laas (koostaja) – ‟Tori kihelkonnakiriku kroonika 17. sajandi – 20. sajandi I pool”
Randivälja Külaselts, 2015. 128 lk.
Mikroajaloo valdkonda liigituv kirikuõpetajate kirjutatud Tori kihelkonnakiriku toimetatud ja kommenteeritud kakskeelne kroonika pakub sissevaadet ühe aktiivse kultuuri- ja seltsieluga kihelkonna ellu ja muutustesse nelja sajandi jooksul.

Reedel, 30. oktoobril kell 12.30 ja kordus laupäeval, 31. oktoobril kell 11.05
Clive Gifford – “Kosmos 30 sekundiga”
Tõlkinud Helje Heinoja. Pikoprint, 2015. 94 lk.
Värvikirevas ja inforohkes lasteraamatus seletatakse lahti, mis on kosmos ja kuidas see toimib. Infot on siin muidugi rohkem kui vaid 30 sekundi jagu, kuid see on esitatud täpselt nii lühikeste ja parajate ampsudega, et ka väike lugeja keerukatest nähtustest jõukohaselt jagu saaks.

Reedel, 23. oktoobril kell 12.30 ja kordus laupäeval, 24. oktoobril kell 11.05
Jan Kaus – “Uuem kirjandus”
Maurus, 2015. 192 lk.
Värske gümnaasiumi kirjandusõpik käsitleb kirjandusvoole, mis pole küll tingimata alguse saanud 21. sajandil, kuid mis kestavad või mille mõju kestab tänaseni ning autoreid, kes võisid alustada kirjanikuteed juba aastakümnete eest, kuid kes jätkuvalt tegelevad kirjutamisega.

Reedel, 16. oktoobril kell 12.30 ja kordus laupäeval, 17. oktoobril kell 11.05
Ursula K. Le Guin – “Meremaa. I triloogia”
Tõlkinud Krista Kaer. Varrak, 2015. 480 lk.
Elava klassiku staatuses autori legendaarsete fantaasiaromaanide uustrükk koondab endas kolme lugu võlur Gedi seiklustest maailmas, mis on küll tulvil fantaasiat, kuid mis sobib ühtviisi kaasahaaravaks lugemiseks nii noortele kui täiskasvanutele.

Reedel, 9. oktoobril kell 12.30 ja kordus laupäeval, 10. oktoobril kell 11.05
Oliver Kalda, Epp Moks, Jaanus Remm ja Harri Valdmann – “Eesti imetajad”
Varrak, 2015. 278 lk.
Üle aastakümnete on viimaks taas antud välja ülevaateteos Eestit asustavatest imetajatest – raamatust leiab umbkaudu 70 eri liiki kuuluva imetaja tutvustuse, lisaks selgitavad autorid üldisemalt imetajate evolutsioonilugu, peamisi omadusi ning räägivad Eesti loomastiku kujunemisest.

Reedel, 2. oktoobril kell 12.30 ja kordus laupäeval, 3. oktoobril kell 11.05.
Märt Laur – “Lahustumine”
Hea Lugu, 2015. 437 lk.
Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlusel teise koha pälvinud töö on igas mõttes Suur Eesti Romaan – see on põlvkonnalugu, ajaloo lugu, tänapäeva lugu, lugu sellest, kust me tuleme, kes me oleme ja kuhu me läheme.

Reedel, 25. septembril kell 12.30 ja kordus laupäeval, 26. septembril kell 11.05
Jüri Kolk – “Suur võidujooks”
Tuum, 2015. 192 lk.
Seni peamiselt luuletajana silma paistnud Kolgi teine jutukogu on korraga nii kurb kui naljakas, nii sisekaemuslik kui ümbritsevast maailmast sotti saada püüdev. Igati ajakohane kommentaar Eesti elule anno domini MMXV.

Reedel, 18. septembril kell 12.30 ja kordus laupäeval, 19. septembril kell 11.05.
Olavi Ruitlane – ‟Vee peal”
ZA/UM, 2015. 196 lk.
See omamoodi veidra soojuse ja räiguse sisuga kirjutatud raamat räägib suudab omavahel sümpaatseks tervikuks põimida esmapilgul väga erinevad teemad: kalastamise, esimese armumise, lapsepõlve ja selle lõpu ning elu-olu Võru linnas 1970ndatel.

Reedel, 11. septembril kell 12.30 ja kordus laupäeval, 12. septembril kell 11.05.
Sulev Oll – ‟Lootuste leksikon”
Tuum, 2015. 55 lk.
Sulev Olli seitsmendat luulekogu võib vast nimetada kontseptuaalseks – kolmele ideele, kolmele võttele üles ehitatud raamatus analüüsib poeet oma iseennast, oma hingeseisundeid ja keskkonda.

Reedel, 4. septembril kell 12.30 ja kordus laupäeval, 5. septembril kell 11.05.
Kaur Riismaa – ‟Pimeda mehe aiad”
Tänapäev, 2015. 222 lk.
Kirjastuse Tänapäev romaanivõistluse võidutöös demonstreerib seni luuletajana tuntust kogunud autor end mitmekülgse ja vilunud prosaistina, kelle meetodite arsenal on sama aukartustäratav kui tema ümberkehastumisvõimegi.

--------------------------------------------------------------------------------------

Reedel, 19. juunil kell 12.30 ja kordus laupäeval, 20. juunil kell 11.05.
Kaur Riismaa – “Pühamägi”
Verb, 2015. 109 lk.
Viljaka luuletaja proosateost võib nimetada nii romaaniks kui meditatiivseks proosapoeemiks – lisaks selgele narratiivile, minajutustaja loole oma sõbrast Maurice’ist, on raamatu tugevuseks ka luulele omane, tihendatud ja kujundlik keel.

Reedel, 12. juunil kell 12.30 ja kordus laupäeval, 13. juunil kell 11.05.
Haldi Normet-Saarna – “Kohtumised legendidega”
Argo, 2015. 176 lk.
Algselt Vikerraadio keskööprogrammile salvestatud Vene filmi- ja teatrilegendidega tehtud intervjuudel põhinevast raamatust leiab sooje ja isiklikke lugusid nii näitlejate töö- kui eraelust.

Reedel, 5. juunil kell 12.30 ja kordus laupäeval, 6. juunil kell 11.05.
Fuchsia Dunlop – “Haiuim ja Sichuani pipar. Magushapu söömismeenutus Hiinast
Tõlkinud Kreet Volmer. Tänapäev, 2015. 374 lk.
1994. aastal Hiinasse õppima läinud ning selle maa kokakunsti armunud autor annab teoses ülevaate nii Hiina eri piirkondade kokakunstist, kui ka selle ajaloost ja kultuurilisest rollist ning jagab näpunäiteid, kuidas selle teinekrd väga harjumatu ja võõra maa toitu tõeliselt mõista.

Reedel, 29. mail kell 12.30 ja kordus laupäeval, 30. mail kell 11.05.
Kjell Westö – “Terendus 38”
Tõlkinud Tõnis Arnover. Eesti Raamat, 2015. 287 lk.
Mainekas soomerootsi kirjanik lahkab oma romaanis 1930ndate Soome ühiskonna pingeid. Osalt on nende allikaks kodusõja visalt paranevad haavad, osalt rahvuslikud ja majanduslikud vastuolud. Kuid sõltumata tegelaste päritolust ja staatusest, on neil kõigil võrdselt katkine hing...

Reedel, 22. mail kell 12.30 ja kordus laupäeval, 23. mail kell 11.05.
Emmanuel Bove – “Minu sõbrad”
Tõlkinud Indrek Koff. Loomingu Raamatukogu 5-6/2015. 100 lk.
1920ndatel ilmunud prantsuse lühiromaan on korraga laialivalguv ja täpne, ängistav ja irooniline. Teoses kulgeb üksiklasest minajutustaja sõpruse otsingul läbi Pariisi, kuid tema võimetus hinnata õigesti nii iseend kui teisi, toob endaga vaid halenaljakaid kokkupõrkeid.

Reedel, 17. aprillil kell 12.30 ja kordus laupäeval, 18. aprillil kell 11.05.
Mart Kivastik – ‟Autoportree naise ja hobusega”
Väike Öömuusika, 2015. 220 lk.
Kümnest loost koosnev kogumik sisaldab autorile omast naturalismisegust romantikat ja huumoriga segatud melanhooliat. Käesolevas teoses on ära toodud ka 2015. a. Friedebert Tuglase novelliauhinna võidutöö ‟Õnn tuleb magades”.

Reedel, 10. aprillil kell 12.30 ja kordus laupäeval, 11. aprillil kell 11.05.
Benjamín Prado – ‟Lumas on tühjus”
Tõlkinud Lembit Liivak. Loomingu Raamatukogu 3-4/2015. 118 lk.
Hispaania autori teos võib esmapilgul mõjuda kriminaalromaani ning vaimuka, aga väikese etüüdina, kuid iga leheküljega tõmbab autor lugejat märkamatult üha sügavamale oma psühholoogiliselt nutika loo mitmekihilisse maailma.

Reedel, 3. aprillil kell 12.30, kordusena laupäeval, 4. aprillil kell 11.05
Germano Zullo, Albertine – ‟Väike lind”
Tõlkinud Leelo Märjamaa. Draakon & Kuu, 2015. 64 lk.
Kuigi see raamat sisaldab vaid kakskümmend lauset, on ometi tegu suure, sügava ja südamliku kirjandusega, kus tekst ja pildid räägivad korraga ühte, ja ometi nii erinevat lugu, kust väike laps ja täiskasvanu võivad leida korraga ühe ja sama, aga võib-olla ka väga erineva sõnumi.

Reedel, 27. märtsil kell 12.30, kordusena laupäeval, 28. märtsil kell 11.05
Maret Tamjärv – ‟Keldriraamat”
Hea Lugu, 2014. 232 lk.
Põhiliselt maakeldritele pühendatud raamat annab ülevaate Eesti keldrite saamisloost, arhitektuuriloolisest väärtusest ja kohast talumajapidamises ning jagab lõpetuseks ka juhiseid kartuli ja juurviljade säilitamiseks.

Reedel, 20. märtsil kell 12.30, kordusena laupäeval, 21. märtsil kell 11.05
Hardo Pajula – “Majanduslik inimene ja poliitiline loom”
Eesti Keele Sihtasutus, 2014. 251 lk.
Majandusanalüütiku teos vaatleb inimkonna ajalugu majandusajaloo sõlmpunktide kaudu, demonstreerides veenvalt ja nõtkelt, kuidas homo sapiens on kogu oma ajaloo vältel seisnud silmitsi suuresti ühtede ja samade ning korduvate probleemidega.

Reedel, 13. märtsil kell 12.30, kordusena laupäeval, 14. märtsil kell 11.05
Chuck Palahniuk – “Kaunis sina”
Tõlkinud Annika Laas. Kunst, 2014. 195 lk.
Ameerika kultuskirjaniku kõige värskema teose eestindus ilmus vaid mõni kuu pärast selle esmaavaldamist autori kodumaal. Lustakas raamatus keeratakse maailm pahupidi, kui hullunud miljardär paiskab turule totaalset sõltuvust tekitavad seksilelud naistele ning noorel naisadvokaadil tuleb inimkonna päästmiseks asuda ebavõrdsesse võitlusse.

R 6. märts kell 12.30, L 7. märts kell 11.05
Hans Magnus Enzensberger – ‟Intelligentsuse eksiaias. Idioodijuht”
Tõlkinud Maarja Kangro. Loomingu Raamatukogu 2015/2. 38 lk.
Silmapaistva, viljaka ja poleemilise saksa esseisti, poeedi, prosaisti, näitekirjaniku ja tõlkija esseistlik arutlus intelligentsuse ja intellekti mõõtmise ja mõistmise üle on ühtviisi nii sügavamõtteline kui ka naerutav lugemine.

R 27. veebruar kell 12.30, L 28. veebruar kell 11.05
Kivi Larmola, Nikolai Gogol – ‟Sinel”
Tõlkinud Mari Laaniste, Ivar Laus, Aivar Meos (eessõna) ja Asko Künnap. Eesti Koomiksiselts, 2015. 61 lk.
Tallinnas elava soome koomiksikunstniku värskendav tõlgendus vene kirjandusklassikast asetab fookusesse mitte niivõrd gogollikku kaastundva iroonia, vaid teose peategelase Akaki Akakijevitš Bašmatškini ja teised väikesed inimesed ning samuti ka Peterburi – piirkonna ainsa metropoli.

R 20. veebruar kell 12.30, L 21. veebruar kell 11.05
Lois McMaster-Bujold – ‟Peeglitants”
Tõlkinud Allan Eichenbaum. Varrak, 2015. 527 lk.
Rahvusvaheliselt tuntud ja tunnustatud ulmesarja kaheksas eestindatud jagu on kõigist seniilmunuist kõige paksem ja mingis mõttes kõige keerukama tegevusega – mängu astub varasemast tuntud sarja peategelase Miles Vorkosigani kloonitud kaksikvend ning autor jälgibki paralleelselt kahte liini. Põnevust jätkub kuni lõpuni ning autori võime otsad elegantselt kokku tõmmata on imetlusväärne.

R 13. veebruar kell 12.30, L 14. veebruar kell 11.05
Maarja Kangro – ‟Hüppa tulle”
Nähtamatu Ahv, 2014. 163 lk.
Viie luulekogu autori kolmas proosakogumik jätkab juba tuttavaid teemasid: haritud nooremas keskeas naise armastuseotsingud, iseenese ja teiste identiteedi üle arutlemine ning intellektuaalsed mõtisklused, mis põrkuvad igapäevaga. Kõike seda teeb Maarja Kangro talle omase vaheduse ja huumoriga.
 

 

 

Muusika nimekiri
{{music.Info.STARTTIME | substringtwo}}
{{music.meta.AUTHOR1}} - {{music.meta.SONGNAME}} ({{music.meta.PERFORMER}})

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Lisa uus kommentaar