“Luukamber” on suvel eetris pühapäeviti kell 12

Klassikaraadio saatesari koorimuusikast toob suvel eetrisse teemad, mille olulisus koorielus aja jooksul ei kahane. “Luukambri” valitud jutuajamised on eetris juuli ja augusti pühapäevadel. Sarja toimetaja on Marge-Ly Rookäär.

2. juulil kell 12:
Noorte laulupidude ajalugu

Mis asjaoludel ja millal tekkisid üldlaulupidude vahele koolinoorte laulu- ja tantsupeod, kes on olnud pidude eestvedajad ja milliseid laule on aastate jooksul lauludud.
Noortepidude ajalugu pole olnud pelgalt sile ja ühtlane, peo toimumine on mitmel korral kas ühiskondlike probleemide, repertuaariküsimuse või rahanappuse tõttu olnud suure küsimärgi all.
XII noorte laulupeol (2017) kõlab laulupeol Peep Sarapiku Juhan Liivi tekstile loodud “Ta lendab mesipuu poole”, mille salvestuse saadavad ESTCube ja TTÜ Mektory oma satelliitidega kosmosesse.
Mis aastal kõlas aga noorte laulupeol metsavendade laul, millest oleks võinud välja kasvada suur rahvarahutus?
Millal kõlas laulukaare all esimest korda Rene Eespere “Ärkamise aeg”?
Millal olid dirigendipuldis Roman Toi, Olari Elts või Ants Üleoja?
“Luukamber” vastab.

9. juulil kell 12:
Hääleseade, kooride visiitkaart.

“Luukamber” keskendub kooride vokaalsele visiitkaardile, räägime kooride hääleseadest.
Stuudios on eksperdid – lauljad, laulupedagoogid ja mitmete kooride juures hääleseadjana tegutsevad Leelo Talvik, Kaia Urb ja Kalev Keeroja.
Eesti koorimuusika on võrreldes poole sajandi taguse ajaga oma vokaalesteetiliste tõekspidamiste poolest täielikult muutunud, nii hääle tekitamise kultuur kui kauni vokaali omadused on selle aja jooksul kõvasti ümber kasvanud.
Tänane koorimuusika on oma (laulupeo)repertuaari ja ambitsioonikate koorijuhtide tõttu seisus, kus kooride juurde on vaja hääleseadjate ja vokaalpedagoogide abi.
Meil on näpuotsatäis koore, kelle dirigendid on ka head vokalistid ja selline tegutsemisvorm on vaid suurepärane (erand).
Siiski on üldine koorijuhtide vokaalne ettevalmistus enamjaolt kas vähene või ununenud; koorijuhid jäävad nüüdismuusika interpreteerimisel hätta ja vajavad stuudiokülaliste sõnul suuremas mahus vokalisti abi.

16. juulil kell 12:
Mida pakkus rahvusvaheline koorifestival?

Ülevaade rahvusvahelisest koorifestivalist Tallinn 2017.
Mida koorimuusikaspetsialistid panid tähele aprilli lõpus toimunud kooride mõõduvõtmisel?
Teeme kuulmiskogemuspõhise kokkuvõtte.
Stuudios on XII noorte laulupeo peadirigent Heli Jürgenson, Tallinna Linnateatri muusikaala juhataja Riina Roose ja koorijuht Urve Uusberg.
Aastast 1972 toimuv koorifestival on Eesti ainus rahvusvaheline mõõduvõtmine, 15.t korda toimunud kooride peole oli kokku sõitnud lauljaid seitsmest riigist.
Laval käis 31 koori ja peavõidu nimel laulis rohkem kui 1200 lauljat.
Konkursi peavõit läks Lätti, segakoor Maska on tegutsenud pea paarkümmend aastat. Nende karikavõitude hulgas on Eesti kooridele seni kättesaamatuks osutunud Harald Anderseni kammerkooride konkursi peavõit Soomes (2012).
Maska pälvis esikoha ka kaasaegse muusika kategoorias ja teise koha segakooride ja rahvamuusika kategoorias.
Koori ees seisab karismaatiline noor koorijuht Janis Ozols (s 1980), kes on Läti laulupeokultuuri üks kujundajaid ning Riia ja Jurmala kooride peadirigent XXV Läti laulupeol (2018).
Kodumaised koorid olid tublid.
Tütarlastekoor Ellerhein (dirigent Ingrid Kõrvits) võitis naiskooride ja folkmuusika kategooria, noortekooride kategooria esikoha sai Tallinna Muusikakeskkooli noortekoor (dirigent Ingrid Kõrvits).
Kammerkooride kategooria võitis Tartu Ülikooli Kammerkoor (dirigent Triin Koch).
Mida musitseerimisel oluliseks peeti, konkursikavade juures tähele pandi, kes olid lemmikud ja millised ettepanekud tekkisid edaspidiseid konkursse silmas pidades?

23. juulil kell 12:
Kuidas moodustada koorikonkursi kava?

Koorikonkursi eduka soorituse üks alusvalemeid on targalt ja väga hästi läbimõeldud koori esinemiskava. Sageli on konkursi reglemendis piiritletud kooride esinemise aeg või muusika ajastu repertuaar, üldjuhul on konkurssidel ka kohustuslik teos. Mida ja kas saab konkursikavva lisada sellist, mis koori vokaalset võimekust ja musikaalsust võimalikult hästi illustreeriks? Kui sageli saab konkursil esitada Eesti muusikat, mismoodi häälestada lauljate ajastust ja minimaliseerida tööpingest tekkivat stressi? Mis on hea konkursikava kolm olulist tunnust?
Stuudios on koorijuht ja pedagoog Silvia Mellik, kes on aastakümneid tegelenud isetegevuskooridega ning praegu juhatab naiskoori “Vanaemad”.
Melliku juhatatud koore on konkurssidel alati saatnud edu. Silvia Mellik laulis Tallinna Kammerkoori ajaloolises koosseisus, kui Kuno Arengu käe all toodi 1971. aastal Arezzos toimunud maailmakuulsalt koorikonkursilt esimese Nõukogude Liidu kammerkoorina koju kaks esikohta.
Noorema põlvkonna dirigentidest on oma kogemusi jagamas laulja ja koorijuht Endrik Üksvärav, kelle eestvedamisel loodi 2010nda aasta sügisel kammerkoor Collegium Musicale.
Viimane on silma paistnud kui üks enim välismaal toimuvatel koorikonkurssidel osaleja.
Samuti on stuudios koorijuht Külli Kiivet, kelle käe all on kammerkoor “Head Ööd, Vend” kui ka üle-eestiline neidudekoor “Leelo” korjanud uhkeid auhindu mainekatel võistulaulmistel.

30. juulil kell 12:
Uurime laulja keha.

Pärast mõningast vaheaega on koorid taas hakanud silma torkama kontsertetendustega, kus tavapärasest turvalisest laulmisvormist välja tõmmatud koorilaulja peab võrdväärselt musitseerimisele pöörama suurt tähelepanu ka liikumisele ja üldise kontseptsiooni mõtestatud väljatoomisele.
Stuudios on eksperdid: koorijuht ja muusikaõpetaja Janne Fridolin, kes on aastaid töötanud väga erinevas vanuseastmes lauljatega ning kes on oma kooriga Vox Populi ette võtnud mitmete kontsert-lavastuste ettekanded Veljo Tormise muusikaga.
Karmen Ong, professionaalne vabakutseline tantsija, koreograaf ja tantsuõpetaja on alates 2004. aastast olnud seotud tantsupidude lavastusmeeskondadega ning on eelseisva suvise noorte tantsupeo ‟Mina jään” pealavastaja assistent.
Tallinna Ülikooli terviseteaduste- ja spordi instituudi erikehakultuuri lektor ja füsioterapeut Kirsti Pedak on aastaid tegelenud lauljatega, kes on mingil põhjusel oma hääle kaotanud.
‟Igasugune pinge kehas väljendub koha ka laulja hääles,” ütleb Janne Fridolin.
‟Koorimuusikalavastuste puhul on mulle oluline, et esikoha positsioonil oleks siiski muusika,” kinnitab Karmen Ong.
‟Kehapinged võivad meil olla aastaid enne, kui me seda endale teadvustame. Kehavabaduse taastamine võtab aga väga kaua aega, esimesed tulemused sellel teel ilmnevad alles kolme kuu pärast,” tunnistab Kirsti Pedak.
Kuidas laulja ebatraditsioonilises rollis oma füüsisega hakkama saab? Millised ohud valitsevad lavastuslike ettekannete puhul koorimuusika esituskvaliteeti?
Milline peab olema koreograafi ja koorijuhi koostöö?
Mis on lihasmälu, kehapinge või vaba liikumine?
Kuidas ühiskonnas nakkuslikult leviv valem “Kõik hästi kiiresti ja võimalikult vähese vaevaga” mõjutab lauljate mõtlemist ja tööle keskendumist?
Mida saaksime igapäevaselt kõik ise teha, et aidata oma keha olla loomulik ja pingevaba?

6. augustil kell 12:
Veljo Tormise koorimuusika sünd.

7. august on Veljo Tormise (1930-2017) sünniaastapäev.
“Luukambris” meenutavas koorimuusikaeksperdid Ene Üleoja, Olev Oja ja Ants Soots, millisel moel Tormise muusika meie koorimaastikule sündis.
Kuidas Tormise muusikat toona vastu võtsid nii lauljad, dirigendid kui publik?
Millise muusikaga olid Tormise muusika ellukutsumise ajal koorilauljad harjunud, kas ümberhäälestusprotsess oli valulik või sujuv?
Kas Tormise muusikas võime leida poliitilisi värve?
Kas Tormis muusika sobib laulupeole?
Kui suur roll oli Tormise muusika esituse juures tsensuuril?
Kuidas kulges koorijuhtide koostöö noore Tormisega ja milline oli tööprotsess Tormise ja RAMi vahel?
Millisel hetkel me äkki enam Tormise muusikat ei vajanud ja kas me täna taipame piisavalt hoida tema pärandit?

13. augustil kell 12:
Eesti koorimuusika hetkeseis kolme koorijuhi pilgu läbi.

Luukambri vestluslauas kohtusid Eesti Kooriühingu aastapäevagalal (jaanuar 2017) väljakuulutatud aastapreemiate laureaatidest kolm: Aasta Koor 2016 tiitli pälvinud Tartu Ülikooli Kammerkoori peadirigent Triin Koch, Aasta Muusikaõpetaja-Koorijuht Vilve Maide ja Aasta Dirigent Ingrid Kõrvits.
Juttu igapäevasest tööst kooridega, sponsorite leidmise ja rahastamise võimalustest ning koorilaulmishobiga kaasnevatest kulutustest.
Vaatamata sellele, et kõik kolm kinnitavad uue tegutsemisjõulise heliloojate põlvkonna pealekasvu, nähakse kooriliikumises üldisemalt siiski murelikke trende.
Suurim valupunkt on koorijuhtide madalast palgast tekkinud möödapääsmatu puudujääk noortest koorijuhtidest maal.
Madala palga maksmise tulemus on see, et aastaid pole noori koorijuhte maale tööle asunud ja kui, siis nad kooridega pigem ei tegele.
Suurematest tõmbekeskustest kaugemale ei ulatu ei noorema põlvkonna spetsialistid ega rahavoog.
“Praegu on meil veel töötamas tugev vanem põlvkond, kuid nende järel on tühi maa. Noori maale ei tule,” muretseb Vilve Maide.
Ka Triin Koch kinnitab, et kvaliteetseid koorijuhte aina enam napib ning aastatepikkune vähene huvi selle eriala vastu on tema sõnul loonud dirigentide põua.
Ingrid Kõrvitsa sõnul on Tallinnas küll dirigente, kuid siin ei jätku igale poole pigem lauljaid – tihti laulavad inimesed mitmes kollektiivis, kooride tööplaanides on aga kattuvusi ja nii satub ebastabiilsuse alla mitmete kollektiivide töö.

20. augustil kell 12:
Uus Eesti koorimuusika – kellele ja miks?

Eesti Kooriühing korraldas mullu juba viiendat korda kooride kontserdi, kuhu tellis uut koorimuusikat.
Novembri (2016) lõpus Metodisti kirikus toimunud uue koorimuusika kontserdil “Veel” laulis kuus koori, kõlas kodumaine koorimuusika ning kavas oli kümme uhiuut laulu.
Kõlasid uued teosed järgmistelt heliloojatelt: Tõnis Kaumann, Kadri Hunt, Timo Steiner, Liisa Hõbe, Riine Pajusaar, Sander Pehk, Rein Rannap, Kadri Voorand, Robert Jürjendal ja Karl Tipp.
“Luukambri” palvel oli teravdatud kõrvadega publikus kuulamas Eesti Filharmoonia Kammerkoori koormeister, Estonia Seltsi segakoori peadirigent Heli Jürgenson ja muusikaõpetaja-koorijuht Karin Veissmann.
“Luukamber” analüüsib koos saatekülalistega uut kooridele kirjutatud repertuaari – kuidas laulud kõlasid ja kas neid võiks edaspidi leida ka teiste kooride repertuaarivalikus?
Kas kirjutatu on laiemale lauljaskonnale kasutamiskõlbulik või tingib nii mõnigi uus laul pigem enda ümber temaatilisi programme, super-pianiste või akustiliselt eriti nõudlikke ruume?
Oma kommentaarid muusikale annavad heliloojad Liisa Hõbe, Kadri Voorand, Robert Jürjendal ja Karl Tipp; lühikese ekspertarvamuse sündmuspaigal avaldasid koorijuhid Indrek Vijard ja Tiia-Ester Loitme.

27. augustil kell 12:
Kes oli Arvo Ratassepp?

Peatume mõttevahetuseks mehel, kellel oli meie koorimuusikaloos omanimeline peatükk, see on Arvo Ratassepp.
Kes ta oli, milline ta oli ja milles seisnes tema töö erilisus?
Stuudios on Arvo Ratassepa õpilased Ene Üleoja, Margit Võsa ja Aivar Leštšinski ning Ratassepaga samaaegselt koorimuusikas kõrvuti töötanud uute suunamuutuste kujundaja Ants Üleoja.
“Arvo Ratassepp oli tark dirigent ja tema dirigeerimisstiil oli kohandatud lauljate tehnilisele toetamisele”, on öelnud Peeter Perens.
Arvo Ratassepp oli eesti koorijuht ja helilooja, üldlaulupidude üldjuht, Tallinna Riikliiku Konservatooriumi professor, koorimuusika uuendaja, suurte ideede genereerija, inimeste ühendaja ja võimsate kooride looja.
Ratassepa puhuda olid uued tuuled koorimuusikas alates 1950ndatest – just tema eestvedamisel loodi TPI Akadeemiline Meeskoor ja Tallinna Kammerkoor ning Teaduste Akadeemia Meeskoor ja Naiskoor.
Ratassepp viis sisse kooridirigentide õppeprogrammi süsteemi, mis kehtib tänaseni; tema kooride esituses hakkas esmakordselt kõlama kaasaegne muusika, vanamuusika ja suurvormid.
Ratassepp muutis kontserdikavade koostamise printsiipi ja pööras suurt rõhku pedagoogitööle – tema klassis on õppinud poolsada koorijuhti.

“Luukamber” iga kell kuulamiseks mobiiltelefonis, raadioeetrist suvel pühapäeviti kell 12.

Saatejuht on Marge-Ly Rookäär.

Muusika nimekiri
{{music.Info.STARTTIME | substringtwo}}
{{music.meta.AUTHOR1}} - {{music.meta.SONGNAME}} ({{music.meta.PERFORMER}})

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Lisa uus kommentaar