Intervjuu Eesti Kontserdi juhiga. Kuula uuesti!

Riikliku kontsertorganisatsiooni juht Jüri Leiten rääkis saates ‟Delta” Eesti kontserdielu plussidest ja miinustest. Juttu oli publikust ja esitatavast muusikast, kontserdisaalidest ja turureeglite muutumisest.

 

Muusika-aasta juhatas Klassikaraadio Eesti suurima kontserdiagentuuri telgitaguseid uurima.

“Kontserdielu Eestis on ühest küljest hästi kirev ja aktiivne, kuid erategijate suurprojektide vähenemise tõttu Eesti Kontsert väga suurt konkurenti enda kõrval ei tunneta”, räägib Jüri Leiten.
“Eesti on väike ja rahvast on vähe, paratamatult see mõjutab igasuguseid tegevusvaldkondi, ka muusikaturgu”, ütleb Leiten.
“Praegu on inimesed suure töökoormuse all ja väga sageli kontserdisaali ei satu. Siiski oli meil eelmisel aastal üle tuhande kontserdi rohkem kui 120-s saalis üle Eesti”.

Leiteni sõnul püütakse publikule pakkuda laialdast ja kvaliteetset valikut, kuid tema sõnul võiks kontserdimaastik olla tagasihoidlikum.
“Kontserte võiks olla natuke vähem ja nad võiksid olla paremini eristatavad”, ütleb Leiten “püüame oma tööd korraldada nii, et erinevad muusikamaitsed oleks siiski rahuldatud ja kogu vabariik loomingulise teenusega kaetud. Eesti publik on nutikas ja teadlik, maailma kõrgema klassi esineja kuulamiseks leitakse võimalus lunastada ka kallim pilet. Kuulaja armastab pigem lihtsamat ja arusaadavamat muusikat, väga kaasaegseid teoseid kuulab väiksem publik. Suur probleem endale sobiva kontserdi leidmise puhul on aga info üleküllus”.

Klassikalise muusika kuulajaskond vananeb nii Eestis kui kogu maailmas. Põhjusi selleks on mitmeid, kuid alahinnata ei saa Internetis pakutavat kraami, mis eriti mõjutab nooremat kuulajaskonda.
Publiku vananemist märgatakse igal pool ja suured kontserdiorganisatsioonid tegelevad tõsiselt püüdlustega meelitada saali noor kuulaja.
Leiten viibis hiljuti Viinis toimunud klassikalise muusika turuüritusel, kus Royal Albert Hall’i esindaja sõnul kuivaks nende publik olematuks, kui saalis ei oleks vanemat kuulajaskonda.
“Noorte kaasamine kontserdipublikuks on pikaajaline ja väga tõsine töö, kuid see on hädavajalik, et noored ei upuks Youtube lainetesse”, arvab Leiten, “noorte magnetiks on suurprojektid, hea näitena on koostöös ERRiga korraldatud projekt “Klassikatähed”.

Leiteni sõnul on avatud muusikaturu tingimustes suur koormus langenud Eesti interpreedile.
“Eesti interpreet peab tegema viis korda rohkem tööd, et püsida konkurentsis”, ütleb ta, “Eesti interpreet on pahatihti mugav ja konservatiivne, ta ei arvesta muutunud turureeglitega. Noorema põlvkonna interpreetidele on see kohanemine olnud kergem”.
Tema sõnul on Eesti Kontsert siiski Eesti interpreetidega väga heas partnerluses ja püüab neid kõikide oma võimaluste juures võimalikult hästi esindada.

Intervjuus räägime ka Eesti Kontserdi majade tööst ning pisut ka sellest, mis puhul Jüri Leiten ise pilli kätte haarab.

Jüri Leiteniga kohtus toimetaja Marge-Ly Rookäär.

Muusika nimekiri
{{music.Info.STARTTIME | substringtwo}}
{{music.meta.AUTHOR1}} - {{music.meta.SONGNAME}} ({{music.meta.PERFORMER}})

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Lisa uus kommentaar