Ringhäälingu 90 muusikalist aastaringi

Saated raadio ja raadio muusikakollektiivide kuulsusrikkast ajaloost on suvel taas eetris kolmapäeviti kell 19. Sellest, kuidas muusikat mängiti, salvestati ja tutvustati. ERSO, segakoor ja estraadiorkester ning palju muud.

Ringhäälingu 90. aastapäeva puhul kaevusime heliarhiivi sügavustesse.
Valmis montaaž Virve Normeti raadiomuusika ajalugu käsitlevatest saadetest aastaist 2001 ja 2006. 
Meenutamaks aega, mil raadiomaja helises hommikust hiliste öötundideni muusikast, tuletame meelde ka Eesti Raadio muusikakollektiive, kelle salvestused täitsid ja rikastasid raadio programmi muusikaga.

Saadete toimetaja oli Kersti Inno.

28. juunil kell 19
Raadiomuusikast muusikaraadioni, 1

Regulaarsed raadioringhäälingu saated algasid Eestis 18. detsembril 1926. Sellest sündmusest möödus 90 aastat.
Kuulame montaaži Virve Normeti raadiomuusika ajalugu käsitlevatest saadetest aastaist 2001 ja 2006.
Esimene saade on ringhäälingu algusaastatest tehnilise külje pealt maailmas ja meil, saatekava kujunemisest ja muusika valikust.
Vahetekste ajakirjast “Raadio” ja teatmeraamatutest loevad Härmo Saarm ja Toomas Lõhmuste.

5.juulil kell 19
Raadiomuusikast muusikaraadioni, 2

Värvika jutustusena annab ülevaate muusikatoimetuse ajaloost 30 aasta jooksul 1944-74 üks staažikamaid raadio muusikatoimetajaid Heljo Miilen (1916-2007).
Toimetaja pilgu läbi rullub lahti muusikatoimetuse tegevus algul Estonia teatri, seejärel raadiomaja keldris, samal ajal kui saksa vangid ehitasid pea kohal; kolimine valminud raadiomaja toimetuse ruumidesse, koosseisu kasvamine kolmest inimesest arvukaks toimetuseks, muusikatoimetuse struktuur, raadio muusikasaated, stuudiod jm.
Saates on kasutatud ka lõike arhiivimaterjalidest.
85-aastast Heljo Miilenit intervjueeris tema kodus Virve Normet 7. oktoobril 2001.

12. juulil kell 19
Raadiomuusikast muusikaraadioni, 3

Ringhäälingu pika ajaloo jooksul on kogunenud fonoteeki helisalvestistest kultuuripäramu. Sellesse on tõhusa panuse andnud toonmeistrid.
Toonmeistri kutsest ja tööst räägivad 1952. aastast raadiomajas helirežissöörina, hiljem restaureerijana töötanud Heino Pedusaar, helioperaator, režissöör ja TKO töötaja Leidja Orusaar, toonmeister Vello Meier ja insener Vilhard Pilvisto ning heliloojad-režissöörid Eino Tamberg, Jaan Rääts ja Igor Garšnek.
Montaaž Virve Normeti toonmeistrite sarja saadetest aastast 2006.

19. juulil kell 19
Raadiomuusikast muusikaraadioni, 4
Helirežii ja arengutegevus raadios

Kahe Suure Raadiomehega – Maido Maadiku ja Hannes Valdmaga – vestleb Virve Normet.
Nad olid oma valdkonna suurimaid teoreetikuid ja praktikuid Eestis, töötasid terve elu Eesti Raadio toonmeistrina ja juhendasid helirežii tudengeid Eesti muusika- ja teatriakadeemias, olles oma kogemuste ja teadmistega asendamatud spetsialistid.
Intervjuu on salvestatud 2006.aastal.

26. juulil kell 19
ERSO 90

Rahvusorkestri sünd on ühe rahva kultuurilise küpsuse märk.
ERSO sünnipäevaks peetakse 18. detsembrit 1926, mil läks eetrisse Eesti Ringhäälingu esimene saade ja stuudios oli kolm muusikut.
Saates on juttu Eesti kultuurilisest taustast enne orkestri sündi, selle loomise ajal ning ajaloolistest perioodidest orkestri arenguloos. Samuti peadirigentidest, kes on andnud näo orkestri tegevusele, repertuaarile ja kontserdielule.
Eri aegadel on Eesti Raadio orkestrist sündinud kollektiivi käekäigu ja kunstilise taseme eest vastutanud peadirigendid Olav Roots (1939–44), Paul Karp (1944–50), Roman Matsov (1950–63), Neeme Järvi (1963–1979 ning taas alates 2010. aastast), Peeter Lilje (1980–90), Leo Krämer (1991–93), Arvo Volmer (1993–2001) ja Nikolai Aleksejev (2001–10).
Montaaž Virve Normeti 10 aastat tagasi valminud saatesarjast.
Orkestri ajaloost ja varastest dirigentidest kõneleb Vardo Rumessen, sõjajärgsetest Toomas Velmet.
Kolmest viimasest peadirigendist teeb juttu Andres Siitan, arhiivilindilt räägib Peeter Lilje, praegust ERSOt iseloomustab Neeme Järvi.

2. augustil kell 19
Eesti Raadio Segakoor

Professionaalne Eesti Raadio Segakoor tegutses pool sajandit (1945–1995) kolme peadirigendi Jüri Variste, Ants Üleoja ja Toomas Kapteni käe all.
Sõjajärgseil aastail, mil koorimuusika oli ülipopulaarne, esines koor stuudiokontsertidel otse eetris. Hiljem, tehniliste võimaluste arenedes, mängiti regulaarselt raadios salvestisi.
Kuigi oli tegemist ER kollektiiviga, kasvas koor peagi tooni andvaks kogu eesti muusikaelus.
Koor täitis pidevalt kahte suurt ülesannet – a cappella loomingu salvestamine ER fonoteeki ja suurvormide ettekandmine.
Salvestamine oli Eesti Raadio segakoori põhitöö, mis nõudis suurt keskendumisvõimet, täpsust, kannatlikkust jpm. Salvestatud sai suurem osa eesti kooriklassikast, enamik meie heliloojate uudisteostest, aga ka vennasrahvaste muusikat.
Väljaspool raadiomaja esines Eesti Raadio segakoor enamasti oratooriumikoorina, tuues igal hooajal koos ERSOga ettekandele 5-6 vokaalsümfoonilist suurvormi.
Need kontserdid olid hooaja suursündmused, väga oodatud ja harivad nii publikule kui muusikuile.
Kuuleme intervjuusid lauljate ja dirigentidega Kersti Inno 10 aastat tagasi valminud saatesarjast.

9. augustil kell 19
Eesti Raadio estraadiorkester

Eesti Raadio kontsertorkester tegutses Eesti Raadio juures aastatel 1944–1998.
Orkester vahetas tegevusaja jooksul mitu korda nime, olles näiteks Eesti Raadio džässorkester, Eesti Raadio estraadiorkester, Eesti Televisiooni ja Raadio Estraadiorkester.
Isiklikke mälestusi orkestri loomisajast jagab Valter Ojakäär, kes ise mängis selles orkestris 25 aastat.
Valter Ojakäär meenutab orkestris mänginud pillimehi, repertuaari ja esinemisi.
Kuulame Kersti Inno intervjuud Valter Ojakääruga 2016. aasta jaanuarist, Virve Normeti intervjuud aastast 2001 ja katkendeid Valter Ojakääru saatest “Meenutusi Eesti Raadio estraadiorkestrist” aastast 1993.
Orkestri hilisemast tegevusest räägib nii orkestrandina kui orkestri direktorina tegutsenud Paul Himma intervjuus Virve Normetile aastal 2001.

16. augustil kell 19
Eesti Raadio muusikatoimetus enne Klassikaraadiot

Muusikaringluse eest on raadios hoolt kandnud muusikatoimetus.
Alustanud kolmest toimetajast, kasvas muusikatoimetus 1960-70-80ndaiks arvukaks ja mõjukaks üksuseks, mis koordineeris kõigi raadioprogrammide muusikaosa kuni Klassikaraadio asutamiseni 1995.
Oma aja muusikatoimetuse töödest ja tegemistest, uuendustest ja arengutest räägivad Virve Normet, Maia Lilje, Tiina Mattisen, Merike Vaitmaa, Age Raa, Helve Võsamäe, Tiiu Hansen, Ene Pilliroog ja Aarne Vahuri.
Saate koostas Kersti Inno.

Muusika nimekiri
{{music.Info.STARTTIME | substringtwo}}
{{music.meta.AUTHOR1}} - {{music.meta.SONGNAME}} ({{music.meta.PERFORMER}})

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Lisa uus kommentaar