Tänavune Eesti heliloojate uudisloomingut tutvustav festival Eesti Muusika Päevad kannab pealkirja ‟Läbi hämaruse“.
Juba 38. korda toimuv EMP on Eesti suurim esiettekannete festival, mis toob tänavu publikuni üle 25 spetsiaalselt festivalile kirjutatud uudisteose meie erinevate põlvkondade väljapaistvatelt heliloojatelt.
Eesti vanima, alates 1979. aastast peetava muusikafestivali kava hõlmab mitmesugustest žanritest tuntud muusikuid ja ühendab eri kunstivorme.
Teist korda antakse festivalil välja ka LHV uue heliloomingu Au-tasu. Preemia pälvib üks kodumaine helilooja oma tähelepanuväärse uudisteose eest, mille maailmaesiettekanne toimus 2016. aastal.
Festivali Eesti Muusika Päevad kontserte kajastab päevane kultuurimagasin ‟Delta” ning festivalimuljed on eetris laupäeval, 22. aprillil saates ‟Helikaja”.
EMPi erinädalal valivad Klassikaraadio hilisõhtuses saatesarjas ‟Fantaasia” innustavat, fantaasiaküllast ja piirideta muusikat noored Eesti heliloojad, kellest mitmete loomingut kuuleb ka tänavusel festivalil.
Saatesari ‟NYYD-muusika” tutvustab aga kõiki kümmet tänavu LHV uue heliloomingu Au-tasule kandideerivaid eesti autorite teoseid.
Festivali kontserdiülekanded Klassikaraadios:
N 6. aprill kell 19 Niguliste muuseum-kontserdisaal.
Õhtulaul
Festivali avakontserdil laulab Vox Clamantis oma kunstilise juhi Jaan-Eik Tulve juhatusel Arvo Pärdi ja Cyrillus Kreegi kooriloomingut ning toob esiettekandele Galina Grigorjeva uudisteose.’
Eelmise aasta lõpus tähistas Vox Clamantis 20. tegutsemisaastat festivaliga ‟Vox XX”, käesoleva aasta algul võitis nende Arvo Pärdi teostega uudisalbum ‟The Deer’s Cry” Eesti Muusikaauhindade jagamisel Aasta Klassikaalbumi tiitli ning ansambli 20. hooaja ja uue heliplaadi eest pälviti ka riiklik kultuuripreemia.
Kavas:
* Galina Grigorjeva – ‟Vespers“ (esiettekanne)
* Cyrillus Kreek – Taaveti laul nr 121 ‟Päeval ei pea päikene…“
* Cyrillus Kreek – Taaveti laul nr 141 ‟Issand, ma hüüan Su poole…”
* Cyrillus Kreek – Taaveti laul nr 137 ‟Paabeli jõgede kaldail”
* Arvo Pärt – ‟Kanon pokajanen“
Vahendavad helirežissöör Tanel Klesment ja toimetaja Johanna Mängel.
R 7. aprill kell 19 Estonia kontserdisaal
Põhjatuule Vaikus
EMPi sümfooniakontsert toob traditsiooniliselt lavale Eesti Riiklikku Sümfooniaorkestri, keda sel korral juhatab maailma üks hõivatumaid naisdirigente – Kristiina Poska.
Solistid on noored muusikud tšellist Theodor Sink ja pianist Johan Randvere.
Kavas on Lepo Sumera ja Erkki-Sven Tüüri looming.
Esiettekandes kõlavad Tauno Aintsi ja Timo Steineri ning möödunud aastal esimese LHV uue heliloomingu Au-tasu pälvinud Liisa Hirschi teosed.
Teistmoodi muusikalise kogemuse läbi ruumilise heliinstallatsiooni loob Estonia Kontserdisaali fuajees Ekke Västrik.
Õhtu alguses antakse ühele Eesti heliloojale pidulikult üle LHV uue heliloomingu Au-tasu.
Kavas:
* Liisa Hirsch – “Threshold” / “Lävi” sümfooniaorkestrile (esiettekanne)
* Tauno Aints – ‟Veljo Tormise mälestuseks” sümfooniaorkestrile (esiettekanne)
* Erkki-Sven Tüür – Tšellokontsert
* Timo Steiner – ‟Ja siis jäta kõik, mis sul on, ja mine...” klaverile ja orkestrile (esiettekanne)
* Lepo Sumera – Sümfoonia nr 4 “Serena borealis”
Kontserdisaali fuajees: Ekke Västrik – Heliinstallatsioon “Kontakt kontserdisaaliga” sarjast “Kontakt”
Vahendavad helirežissöör Aili Jõeleht ja toimetaja Johanna Mängel.
L 8. aprill kell 19 Niguliste muuseum-kontserdisaal
Läbi Videviku
Eesti Filharmoonia Kammerkoor esitab EMPil praegu Eesti hinnatumate naisheliloojate kooriloomingut: kõlavad Tatjana Kozlova-Johannese ja Evelin Seppari uudisteosed ning Mirjam Tally vaimustav loodusteemaline teos “Puudekummardajate maa”.
Peale selle on kavas koorimuusikat nüüdisheliloomingu klassikutelt nagu György Ligeti, Salvatore Sciarrino ja Jonathan Harvey.
Koori ees on EFK peadirigent, parandamatu lüürik Kaspars Putninš.
Kavas:
* Jonathan Harvey – “Mortuous plango, vivos voco” elektroonikale
* Tatjana Kozlova-Johannes – “To My End and to Its End…” / “Kuni lõpen mina ja lõpeb see…” segakoorile (esiettekanne)
* György Ligeti – “Lux aeterna” segakoorile a cappella
* Evelin Seppar – “Поля ли мои, поля” / “Põllud, mu põllud” segakoorile (esiettekanne)
* Salvatore Sciarrino – “Responsorio delle tenebre” kuuele häälele
* Mirjam Tally – “Land of Tree Worshippers” / “Puudekummardajate maa” segakoorile, pärimusinstrumentidele ja fonogrammile
Vahendavad helirežissöör Tanel Klesment ja toimetaja Anne Prommik.
P 9. aprill kell 13 Raadio 1. stuudio
Hommage: Jaan Rääts
Prantsuse pianist ja Eesti muusika suur austaja Nicolas Horvàth on kokku pannud põneva läbilõike sel aastal 85. sünnipäeva tähistava helilooja Jaan Räätsa klaveriloomingust ning selle kõrval klaveripaladest, mille on Jaan Räätsale pühendanud tema juures õppinud heliloojad.
Paljud kavas olevad pühendusteosed said esiettekande Nicolas Horvàthi klaveriõhtul, mis leidis aset 9. oktoobril 2016 Saksamaa linnakese Ebersbergi vanas kinos.
Mõned teosed tulevadki esiettekandele nüüd, Eesti Muusika Päevadel. Uudisteoste hulgas on Jaan Räätsa uus klaverisonaat.
Horvàth on Räätsa muusika maailma viimise omale suisa südameasjaks teinud.
Ta on seda esitanud paljudes maades ning tähtsatel kontsertidel, isegi Milano EXPO lõppkontserdil 2015. aastal ja Euroopa Parlamendile Eesti eesistumise alguse puhul 2016. aastal, samuti Carnegie Hallis, kui kõlasid esimest korda ühe pianisti esituses Philip Glassi kõik klaveriprelüüdid ja veel 13 helilooja uudisteosed, sh Jaan Räätsa klaveriprelüüd.
Kavas:
* Jaan Rääts:
- “Raadio 4” op. 124
- Palad nr 1 ja 19 tsüklist “24 marginaali” op. 65
- “Tokaata”
- Palad nr 3, 4, 8, 15 ja 22 tsüklist “24 bagatelli” op. 50
- “Prelüüd” (esiettekanne)
- Sonaat nr 10 op. 111
- Sonaat nr 9 op. 76
Pühendusteosed Jaan Räätsale:
* Vsevolod Pozdejev – “Vaadates Jaan Räätsa käsikirju. Süit Jaan Räätsa kahele teemale” (Eesti esiettekanne)
* Avi Benjamin – “Mehva le Jaan Rääts” / “Kummardus Jaan Räätsale” (Eesti esiettekanne)
* Timo Steiner – ‟Hommage Jaan Räätsale” (esiettekanne)
* Raimo Kangro – ‟Sonaat nr 3 op. 15
* Kerri Kotta – “Outro” (Eesti esiettekanne)
* Tõnis Kaumann – “Folia antiqua” (esiettekanne)
* Erkki-Sven Tüür – “Salute” (esiettekanne)
* Tõnu Kõrvits – “Ending in C” (Eesti esiettekanne)
* Mihkel Kerem – ‟Tokaata” (Eesti esiettekanne)
Vahendavad helirežissöör Aili Jõeleht ja toimetaja Anne Prommik.
K 12. aprill kell 19 Mustpeade maja
Päikesevene
Kuuest Eesti noorema põlvkonna tipptšellistist koosneva Estonian Cello Ensemble’i eesmärk on propageerida tšellomuusikat, koostada huvitavaid kontserdikavu, laiendada tšelloansamblite repertuaari eelkõige eesti heliloominguga ning teha koostööd säravate interpreetidega.
Festivali Eesti Muusika Päevad kontserdi mõte sündis tšellistide soovist esitada progressiivset rokki viljelenud In Spe muusikat, kusjuures ansamblit on lubanud vokaalselt toetada lugude autor Erkki-Sven Tüür isiklikult.
Peale selle on kavas värsket kodumaist muusikat kahelt noorelt konkursilaureaadilt: ansamblile on uudisteosed kirjutanud Karl Tipp (Noor helilooja 2016) ja Aleksandr Žedeljov (EK:Labor 2015).
Uues tšellopärases kuues tulevad ettekandele Margo Kõlari ‟Kolm leidu”, kus on kasutusel ka elektritšello ning Galina Grigorjeva tähtteos ‟Molitva”.
Üllatusversiooni loovad tšellistid Timo Steineri teosest ‟Vari”.
Kavas:
* Timo Steiner – “Vari” kahele tšellole (esitatakse kolmel tšellopaaril)
* Margo Kõlar – “Kolm leidu” kuuele tšellole (uue versiooni esiettekanne)
* Karl Tipp – “Peatun kesk avarust” kuuele tšellole (esiettekanne)
* Galina Grigorjeva – “Molitva” / “Palve” kuuele tšellole (uue versiooni esiettekanne)
* Aleksandr Žedeljov – “Magellan” kuuele tšellole (esiettekanne)
* Aleksandr Žedeljov – “Miracle Garden” / “Imede aed” kuuele tšellole (originaalis duole)
* Veljo Tormis / Seade Mari Järvi – “Sinikan laulu” / “Sinikka laul” kuuele tšellole (originaalis segakoorile ja sopranile)
* Erkki-Sven Tüür – “Päikesevene”, seade kuuele tšellole (versiooni esiettekanne)
* Erkki-Sven Tüür / Seade Rasmus Puur – “Antidolorosum”, seade kuuele tšellole
Vahendavad helirežissöör Siim Mäesalu ja toimetaja Johanna Mängel.
N 13. aprill kell 20 Niguliste muuseum-kontserdisaal
Hämarusest Läbi
Kontserdil kohtuvad kolm orelit, kolm organisti ja eri põlvkondade heliloojate looming.
Rohkem kui kümne aastase vahega on festivali Eesti Muusika Päevad kavas kontsert, mis on pühendatud pillide kuningale – orelile.
Teoseid esitavad organistid Ulla Krigul, Saale Fischer ja Kristel Aer ning oboemängija Dmitri Bulgakov Moskvast.
Kontserdi kava moodustavad põhiliselt eri põlvkondade ja loominguliste tõekspidamistega heliloojate uudisteosed.
Ettekandele tuleb ka hiljuti 95ndat sünnipäeva tähistanud Ester Mägi Kontserti orelile ja klavessiinile.
Kavas:
* René Eespere – “Flatus IV” kolmele orelile ja löökpillidele ad libitum (esiettekanne)
* Sander Mölder – “Reset” orelile ja elektroonikale (esiettekanne)
* Andrus Kallastu – “Protoplasma” kahele orelile (esiettekanne)
* Malle Maltis – “Veetrepp” kolmele orelile ja elektroonikale (esiettekanne)
* Ester Mägi – Kontsert orelile ja klavessiinile
* Lauri Jõeleht – “A Prayer In Darkness” / “Palve pimeduses” oboele ja kolmele orelile (esiettekanne)
Vahendavad helirežissöör Aili Jõeleht ja toimetaja Lisete Velt.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.