Kas Eestis võib sündida oma Verdi?
Kuigi meie teatrites ei etendunud tänavu mitte ühtegi Eesti helilooja algupärandit, on meil nüüd ette näidata helilooja, kellelt on tellinud ooperi juba kaks kõrgetasemelist Euroopa muusikateatrit. Jüri Reinvere “Peer Gynt” on kriitikute seas tekitanud tormilise vaidluse, samas ka ületanud uudisekünnise peavoolumeedias.
Lõppev aasta ei pakkunud möödunuga võrdselt uudisteoseid, ent tänavu külvatud seemned võivad küll ooperižanri surma Eestis edasi lükata.
Millal viimati kirjutasid ja etendasid ooperit noored ja vihased tegijad?
“Sõnum oli ajastu vääriline ja selle läbi tulekut toetasid nii muusika, dramaturgia kui esitus. Värske ja otsinguline,” leiavad Alvar Loog ja Kristel Pappel Telliskivi loomelinnakus esietendunud semiooperi mõõtu uudisteose kohta.
Marianna Liigi ja Sander Mölderi “Korduma kippuvate küsimuste” lavastajatöö annab lootust, et sel aastal pensionile läinud Arne Mikule ja teistele praegu olematutele Eesti ooperilavastajatele on järelkasvu tulemas.
Kuigi meil pole ei kohta, kus neid õpetada ega seni ka lava, kus nad saaksid harjutada.
Eesti nüüdisooperi kontekstis teeb rõõmu ka Helena Tulve 10 aasta eest loodud ooperi õnnestunud uuslavastus ja Yxus Ensemble’i etendatud Stockhauseni “Sodiaak”.
Eesti teatrite suurtel lavadel pakutu “oli kõrgprofessionaalne, ent igavavõitu”, kuid “ei häirinud millegagi”, nendivad kriitikud.
Kui muusikateatrit ei tehta paljudes Eesti linnades, siis Kuusalus esietendus kohalike jõududega lavale toodud Tauno Aintsi suurvorm “Lauritsa lubadus”, mille Soome kriitikud ristisid rahvaooperiks.
Ajalugu tegi ka Muusikakeskkool, tuues õpilaste jõududega välja Mozarti ooperi.
Muusikateatriaasta 18 uuslavastuse hulgas oli vaid üks operett, mis kriitikute üksmeelsel hinnangul muusikateatrina ei kvalifitseeru.
Analüüsivad Kristel Pappel ja Alvar Loog, küsib Anne Prommik.
Saate mängis kokku Helle Paas.
Kuula laupäeval, 20. detsembril kell 9.
Kordub pühapäeva, 21 detsembri keskpäeval.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.