Hugo Lepnurm 100

31. oktoobril möödub Hugo Lepnurme sünnist 100 aastat. Klassikaraadio tähistab sündmust kolme saatega pühapäeviti kell 9. Saated on sarjast Eesti interpreedid.

31. oktoobril möödub Hugo Lepnurme sünnist 100 aastat. Klassikaraadio tähistab sündmust kolme saatega pühapäeviti kell 9.05. Saated on sarjast Eesti interpreedid.

Helilooja, kirikumuusik ja pedagoog Hugo Lepnurm (31.10.1914 – 15. 02.1999) oli tuntud eelkõige kui Eesti 20. sajandi II poole tähelepanuväärsemaid organiste, kelle käe all on omakorda hariduse omandanud enamik eesti organiste.
Tänu Hugo Lepnurme pidevale organistitegevusele on säilinud paljud Eesti orelid. Tema algatusel ja innukal osalemisel valmis plaadisari “Eesti orelid”, tänu millele korrastati palju pille Eesti kirikutes.

31. oktoobril möödub Hugo Lepnurme sünnist 100 aastat. Klassikaraadio tähistab seda sündmust kolme saatega sarjas Eesti interpreedid.
Saateid toimetab Kersti Inno.

Pühapäeval, 12. oktoobril kell 9.05 
Hugo Lepnurm 100. 1. saade

Kuulame valitud lõike arhiivisaatest, kus Hugo Lepnurm oli Ene Pilliroo stuudiokülaline.
Saade valmis Hugo Lepnurme 80. sünnipäevaks.
Professor Hugo Lepnurm räägib oma keerulisest elust, orelist,  usust, pedagoogilisest tööst, jpm. Saade oli eetris 31. oktoobril 1994.
Kordus kolmapäeval, 15. oktoobril kell 21.

Pühapäeval, 19. oktoobril kell 9.05
Hugo Lepnurm 100. 2. saade

Muusikateadlane Tiia Järg räägib Hugo Lepnurmest tema ajas ning Hugo Lepnurme heliloomingust.
Kordub kolmapäeval, 22. oktoobril kell 21.

Pühapäeval, 26. oktoobril kell 9.05
Hugo Lepnurm 100. 3. saade

Professor Hugo Lepnurme orelikoolkond.
Vestlusringis on Hugo Lepnurme õpilased Ines Maidre, Ene Salumäe, Piret Aidulo, Toomas Trass ja Andres Uibo. Saate koostab Kersti Inno.
Kordub kolmapäeval, 29. oktoobril kell 21.

Hugo Lepnurm omandas muusikalise hariduse Tallinna Konservatooriumis August Topmani oreliklassis (1928–1934) ning Artur Kapi kompositsiooniklassis (1932–1935).
Oreli erialal täiendas ta end 1938–1939 Pariisis Ecole Normale de Musique’is organistide Marcel Dupré ja Joseph Gilles’i juures.
Pedagoogitööd alustas Lepnurm 1936. aastal Tallinna Konservatooriumis oreli ja solfedžo, hiljem muusikateoreetiliste ainete ja muusikaajaloo õppejõuna.
Aastatel 1941–1944 mobiliseeriti Lepnurm Nõukogude armee tööpataljoni Udmurtiasse, seejärel tuli osaleda Eesti NSV riiklikes kunstiansamblite töös Jaroslavlis.
1945. aastal sai temast Tallinna Konservatooriumi professor.
Aastatel 1950–1958 oli ta sunnitud usulise tegevuse pärast pedagoogitööst kõrvale jääma. Sel ajal tegutses ta orelikunstnikuna, kirikuorganistina, heliloojana ja Eesti Luteri kiriku konsistooriumi kirikumuusika osakonna juhatajana.
Aastast 1958 kuni surmani oli ta seotud Eesti Muusikaakadeemiaga (1978. aastast professor-konsultant, aastast 1994. emeriitprofessor).
Heliloojana on ta loonud muusikat mitmes žanris, sh kirjutanud sümfoonilist, vokaalsümfoonilist, kammer- ja koorimuusikat.
Vaimuliku kooriloomingu tähtsamaid teoseid on kantaadid “Lunastus Kristuses” (1955) ja “Jehoova rahvas” (1950).
Tähtsal kohal eesti kirikumuusikakultuuris on ka tema koorilaulud ja -seaded, soololaulud, 32 koraalieelmängu orelile ja 4 koraalieelmängu tšellole jt.
Hugo Lepnurm on kirjutanud ka orelialaseid ja muusikateaduslikke uurimusi.

Hugo Lepnurm on pälvinud Eesti Rahvuskultuuri Fondi tänuauhinna (1994) ja Eesti Vabariigi kultuuriauhinna (1999).
Aastal 2005. asutati Hugo Lepnurme Muusikaühing.

(EMIK)

Muusika nimekiri
{{music.Info.STARTTIME | substringtwo}}
{{music.meta.AUTHOR1}} - {{music.meta.SONGNAME}} ({{music.meta.PERFORMER}})