Sõna luukamber teab iga koorilaulja, kes on pidanud kooriproovis üksinda kõigi kuuldes oma partii ette laulma, et dirigent saaks kontrollida, kas ja kus on kitsaskohad. Kodumaises koorielus nimetataksegi sellist pingelist ja kohati pisaraterohketki ettelaulmist luukambriks.
Sari toob raadiokuulajateni kontserdisalvestused, konkursside tipphetked ja koorimuusika-albumid, aga ka koorimuusika valupunktid.
Räägime sarja toimetaja Marge-Ly Rookääruga, kes on juba aasta kogunud sarjaks materjali.
Milline on praegu seis eesti koorielus?
Eesti on koorimuusikamaa, iganädalaselt harrastab koorilaulu üle 40 tuhande inimese. Erinevalt paljudest meie naabritest on meie koorimuusika liigirikas (meil on koore mudilastest seeniorkoorideni) ja meil on kooridega töötamas pea 900 koorijuhti. Siiski pööratakse kooriliikumisele rohkem tähelepanu ainult laulupeoaastatel, kuid koorielu käib ju ikka kogu aeg.
Eks kooriliikumiseski peegeldub vastu ühiskondlik seis: koorijuhtimise erialale õppima minna ei taheta, sest palk on madal. Paljudel kooridel on dirigendid, kes on õppinud hoopis midagi muud ning see omakorda tekitab kaasaegsete partituuride lugemisel ja tõlgendamisel probleeme. Samal ajal on kaasaegsed heliloojad väga tugeval tasemel ja kirjutavad head muusikat.
Kuna mehed käivad Eestist väljas tööl, siis jäävad ka koorid meestest tühjaks, mehi „laenatakse“ ettelaulmisteks või nad laulavad mitmes kooris korraga. Meeskooride seis päris kehv, lauljate keskmine vanus üha tõuseb, kooride arv laulupidudel väheneb.
Selle eest on toimumas tõeline naiskooride renessanss, luuakse uusi naiskoore ja esitatakse väga head muusikat. Nutikamad koorid on suutnud ka projektipõhise mõtlemisega kohaneda ja kaasa minna ning väga palju investeeritakse kooriga konkurssidele sõitmisse ja ka uue muusika tellimisse. Koorimuusika üldpilt on kirev, emotsionaalne ja hooajati erinev, suurema sõõmu jõudu annavad kogu koorimuusikaliikumisele kindlasti laulupeod.
Kas koorid saavad ka saates osaleda?
Jah, meil on mitmeid mõtteid, kaasame koore ja anname täpsemalt oma Facebooki lehel sellest teada: näiteks võib saates mängida mõne koori salvestust, mõistagi ootame kuulajate kommentaare, kooriinimeste mõtteid.
Millesed on esimeste saadete plaanid?
Alustame Jõhvi kammerkooride festivalist, mis andis hea pildi kammerkooride hetkeseisust. See oli väga kõnekas konkrss, meil on olemas põhjalikud intervjuud väärikate züriiliikmetega ja uurisime mõtteid ka lauljailt ja publikult.
Teises saates on intervjuu Rudolf Tobiase lapselapse Maaja Roosiga, kes sel suvel kodumaal oma vanaisa ja ema muusikat dirigeeris.
Kindlasti räägime saates eesti koorimuusikast - millised on tänased trendid, kes kirjutavad muusikat, kellele on see suunatud.
Loomulikult käime kaasas suvise noorte laulupeo ettevalmistustega – kui algavad ühisproovid, ettelaulmised jm. Aasta pärast toimub EBU koorikonkurss, mis tuleb uhkemana kui eales varem. Eesti poolt tahame seekord saata võistlema Raadio Laulustuudio. Ettevalmistused ja eeltöö konkursi finaali pääsemiseks käib juba praegu.
Kas saade võiks olla pigem mõeldud kooriinimestele või leiab sealt huvitavat ka üldine kuulajaskond?
Ma ei tea kedagi, kes ei teaks kedagi, kes ei laulaks kooris :)
Koorimuusikaga on eestlased väga sina-peal. Seetõttu ma usun, et ka "Luukamber" saab olema siiski rohkem laiemale kuulajaskonnale kui vaid koorimuusikahuvilistele.
Milline on su enda seos koorilauluga?
Olen õppinud koorijuhtimist ja ma väga armastan seda valdkonda. Minu õpetaja Otsakoolis oli Silvia Mellik, tema õpilaste hulgas on ka Hirvo Surva ja Jaan-Eik Tulve. Seitse aastat töötasin TTÜ vilislaste naiskooriga, olen launud väga mitmes projektkooris ja Pühavaimu kirikukooris. Pean seda viimast väga oluliseks, sest see andis väga selge kirikuaasta kogemuse ja ka teadmise – millal midagi laulda. Ka seda oskust peab olema, eriti kui arvestada, et just kirikutes annavad meie koorid märkimisväärse osa oma kontsertidest.
Aga miks sa enam ei ole koorijuht või mõne kooriga seotud?
Sest Klassikaraadio on minu ainus tõeline armastus!
„Luukamber“ on eetris alates 27. oktoobrist kaks korda kuus neljapäeviti kell 21, kordusena laupäeviti kell 10.
Marge-Lyga ajas juttu Laura Teder.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.