Nädal Heino Elleri ja tema muusikaga

Sel nädalal möödub 130 aastat Eesti klassiku sünnist. Tema muusikaline pärand ja särava koolkonna kasvatanud viljakas töö pedagoogina on meie kultuuriloosse jätnud sügava jälje. Eetris on heliplaadid, kontserdid ja saated.

“Eesti helilooja peab end ka muusikas väljendama eestlasena. Ainult nii suudame end kuulama panna.”
(Heino Eller intervjuus Eesti Raadiole).
Eesti sümfoonilise muusika olulisim esindaja Heino Eller on kirjutanud umbkaudu 300 teost. Vast kogu Eesti klassikalise muusika tuntuim teos on tema “Kodumaine viis”, kuid vähe on teada asjaolu, et see pole ainus “kodumaine viis”. Helilooja loomingu nimekirjades leidub veel kaks “Kodumaise viisi” nimelist klaveripala.
7. märtsil möödub 130 aastat meie rahvusliku kunstmuusika teeraja sünnist. Sel puhul on eetris 20 tundi Elleri muusikat.

Heino Elleri muusika Klassikaraadios 6 – 11 märtsil:

Esmaspäev 6. märts

Kell 10
Muusikatuba
Heino Elleri muusikat Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri esituses (juhatavad Eri Klas, Paul Mägi, Vello Pähn ja Peeter Lilje)

Kell 11
Album
“Neenia” (ECM, 2000)
Esitavad Tallinna Kammerorkester dirigent Tõnu Kaljuste juhatusel Elleri-album  plaadifirmalt 

Kell 14
Kooskõla
Heino Eller – Sümfoonia nr. 2.

Teisipäev 7. märts

Kell 10
Muusikatuba
Noor Heino Eller
Päeval, mil Heino Elleri sünnist möödub 130 aastat, heidame pilgu tema heliloojatee algusesse.
Kunagi oli ka tema noor inimene, kes otsis oma teed ja kutsumust. Muusika või õigusteadus? Kutsumus või "päris töö"?
Räägime sellest, millised olid Heino Elleri valikud, millist rolli mängis selles I maailmasõda ning kuulame kuidas kõlavad helilooja noorpõlveteosed alates klaveripalast "Tüütu kärbes" (1916) kuni sümfoonilise poeemini "Viirastused" (1924).
Saates kõlavad katkendid Indrek Hirve näidendist "Pauluse kiriku kellad", mis on inspireeritud just Heino Elleri elust ja otsingutest.
Stuudios on Miina Pärn.

Kell 11
Album
Tallinna Keelpillikvartett mängib Elleri kvartetiloomingut (2016)

Kell 14
Kooskõla
Heino Elleri kuulsaimad orkestriteosed

Kell 19
Kontserdisaalis
Erakordne arhiivisalvestus Heino Elleri 100. sünniaastapäeva kontserdilt Estonia kontserdisaalist (1987) ja kontsert Eesti Raadio I stuudiost (1980).
Esineb ERSO Peeter Lilje juhatusel.

Kolmapäev 8. märts

Kell 10
Muusikatuba
Heino Elleri Viiulikontsert ja kammerteosed

Kell 11
Album
Elleri klaveriloomingut pianist Aleksandra Juozapenaite-Eesmaa esituses (Antes 2001)

Kell 14
Kooskõla. Heino Elleri orkestrimuusika

Kell 19
Kontserdisaalis
Elleri kolm sümfooniat
Salvestus Nargenfestivalilt 2012, kus esines ERSO Tõnu Kaljuste juhatusel.

Neljapäev 9. märts

Kell 10
Muusikatuba
Heino Elleri klaveriloomingut Sten Lassmanni esituses

Kell 11:
Album
Tallinna Keelpillikvartett mängib Elleri kvartetiloomingut (2016)

Kell 14
Tiia Järgi ülevaade Heino Elleri elust ja loomingust.
Saade helilooja 125 sünniaastapäevaks.
Saates on vaatluse all aastad 1887-1920: Tartu – Peterburg – Petrograd.

Kell 19
Kontserdisaalis
Heino Eller. Modernist ja rahvakunstnik.
Ülekanne Heino Elleri 130. sünniaastapäevale pühendatud galakontserdilt Estonia kontserdisaalis.
Esinevad Tallinna Kammerorkester, Sten Lassmann (klaver), Mikk Murdvee (viiul), Keelpillikvartett koosseisus Triin Ruubel (viiul), Egert Leinsaar (viiul), Johanna Vahermägi (vioola) ja Theodor Sink (tšello).
Dirigent on Risto Joost.

Reede 10. märts

Kell 10
Elleri õpilaste loomingut.

Kell 11
Album
Eesti Klassikaplaat: Elleri sümfooniline poeem “Viirastused”
ERSO ja dirigent Peeter Lilje esituses (Melodija 1986)

Kell 14
Tiia Järgi ülevaade Heino Elleri elust ja loomingust.
Ssaade helilooja 125 sünniaastapäevaks.
Vaatluse all on aastad 1920-1940: Tartu Kõrgem Muusikakool.

Laupäev 11. märts

Kell 10
Intervjuu Heino Elleriga aastast 1966.
Helilooja meenutused kodust ja õpinguajast, esimesed teosed ja kirjutamise metoodika.
Küsitleb Heljo Sepp.
Räägivad muusikateadlane Karl Leichter, helilooja Leo Normet, muusikud Heljo Sepp ja Vladimir Alumäe.
Salvestatud avalikul üritusel Heliloojate Majas 10. märtsil 1966.

Kell 14
Tiia Järgi ülevaade Heino Elleri elust ja loomingust.
Saade helilooja 125 sünniaastapäevaks.
Kõne all on aastad 1940-1970: Tallinna Konservatoorium.
 

Heino Elleri arvukas loomingupärandis valitsevad pea eranditult instrumentaalžanrid: kolm sümfooniat, kuus sümfoonilist poeemi, kaks sümfoonilist pilti, viis süiti ja hulk orkestriteoseid (viiulikontsert, viis keelpillikvartetti, kaks viiuli- ja neli klaverisonaati, väiksemaid teoseid klaverile, viiulile, tšellole ja teistele instrumentidele).

Instrumentaalsus läbib kogu Heino Elleri loomingut.
Üksikud laulud olid erandiks, kusjuures needki on tegelikult loodud “instrumentaalsel” meetodil: sõnad sobitati valmis muusikaga.
Vaid varasematest aastakümnetest on teada üks pöördumine vokaalžanri poole – Aino Tamme tellimusel 1920ndate aastate alguses kirjutatud kolm rahvaviisiseadelist soololaulu.
Peamiselt on Eller siiski instrumentaalmuusika helilooja.

Instrumentaalselt loova Elleri õpilaste looming on aga mitmekülgsem, see sisaldab nii soolo- ja koorilaule kui vokaalsümfoonilisi teoseid, ka oopereid.
Sellegi poolest pole liialdus, et ka Heino Elleri õpilaste tähelepanu fookuses on ikka olnud instrumentaalmuusika.
Ainsana Elleri õpilastest on vaid Richard Ritsing pühendanud end peamiselt koorilauludele. Ja õpilaste hulgas on ka tunnustatud kergemuusika heliloojad Boris Kõrver, Arne Oit, Uno Naissoo ja Valter Ojakäär.

Elleri kooli eriti oluliseks küljeks on puhtinstrumentaalse mõtlemise kultiveerimine, tema koolkonna loomingus esineb sageli ka inimhääle instrumentaalset käsitlust.
See vastandlikkus (instrumentaalse vokaliseerimine, teisalt vokaalse instrumentaliseerimine) on kahe suure Eesti helilooja – Heino Elleri ja Artur Kapi – koolkondade põhiliseks erinevuseks.

Eduard Tubin:
“Ta teostest õhkub tihti kodumaist päikesepaistet, kajastub rahvuslike legendide veetlevat sügavust ja rahvalaulikute mõttelennu vallatlevat tujukust.”

Heljo Sepp:
“Eller on rahulik, tasakaalukas, juurdlev, põhjalik ning tagasihoidlik isiksus. Suure loodusesõbrana armastab ta oma loomingus maalida pilte loodusest. Vastavalt oma temperamendile näeb ta aga siin esmajoones enesele eriti lähedasi jooni: rahu, tasakaalu, korrapärasust ja vormide täiuslikkust.”


Heino Eller sündis 7. märtsil 1887. aastal Tartu linnas Ellerite perekonna viiest lapsest vanimana. Tema isa mängis kuulmise järgi viiulit ning oli pillimehena oodatud pidudel-pulmades, Elleri ema armastas laulda.
Maast madalast muusikalises keskkonnas kasvanud Eller alustas muusikaõpinguid ise siiski suhteliselt hilja, alles 12-aastasena.
1907. aastal astus ta Peterburi konservatooriumi professor E. Krügeri viiuliklassi, mis jäi lõpetamata käe ülemängimise tõttu.
Aastail 1908–1911 õppis Eller Peterburi Ülikooli õigusteaduskonnas, kuid pöördus siis tagasi kutsumuse juurde, asudes 1913. aastal õppima Peterburi Konservatooriumi kompositsiooniklassi.
Esimese Maailmasõja ajal teenis Eller mõnda aega sõjaväeorkestris, lõpetades õpingud Peterburi Konservatooriumis aastail 1919–1920 professorite Vassili Kalafati, Maksimilian Steinbergi ja Mihhail Tšernovi õpilasena.
Pärast konservatooriumi edukat lõpetamist 1920. aastal pöördus Heino Eller tagasi oma sünnilinna Tartusse, kus asus tööle Tartu Kõrgema Muusikakooli kompositsiooni ja muusikateooria õppejõuna.
Töötades seal kuni 1940. aastani, kasvatas ta üles terve põlvkonna eesti heliloojaid ja muusikategelasi.
1940. aastast kuni oma surmani 16. juunil 1970. aastal töötas Eller kompositsioonieriala professorina Tallinna Riiklikus Konservatooriumis.
Elleri Tartu-aastad olid väga viljakad nii loominguliselt kui ka pedagoogilisel alal.
Ühest küljest tõusis Eller kiiresti eesti silmapaistvaimate heliloojate hulka, teisest küljest aga kasvatas üles mitmeid tähelepanu väärivaid muusikamehi: Alfred Karindi, Eduard Tubin, Karl Leichter, Eduard Oja, Olav Roots, Johannes Bleive jt.

Muusika nimekiri
{{music.Info.STARTTIME | substringtwo}}
{{music.meta.AUTHOR1}} - {{music.meta.SONGNAME}} ({{music.meta.PERFORMER}})

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Lisa uus kommentaar