Kell 10:
Muusikatuba esmaesitustega
Eelmisel aastal toimus meie kontserdisaalides arvukalt Eesti heliloojate uudisteoste esmaesitusi.
Saates kõlab valik orkestrimuusika esiettekandeid: Ülo Kriguli “Understandards”, Tauno Aintsi “Kontsert kahele”, Sven Grünbergi “Seadmused” ja Tõnis Kaumanni “Surmatants”.
Kuulame katkendeid ka Tõnu Kõrvitsa, Jüri Reinvere ja Peeter Vähi teostest.
Stuudios on Johanna Mängel.
Kell 11:
Eesti Klassikaplaat Tormisega
Saade esitleb vinüülplaati Veljo Tormise (teoste loomise ajal) täiesti uutmoodi kõlanud koorimuusikaga aastaist 1979-1987 (Melodija 1990).
RAMi ees on selle kauaaegne peadirigent Olev Oja, kes oli väga paljude Tormise uudisteoste esmaesitaja.
Veljo Tormise koostöö RAM-iga algas juba 1961, kui Gustav Ernesaksa juhatusel kõlas esmakordselt Tormise poeem “Rahupäev”.
See oli ka ainuke Tormise teos, mida Ernesaks juhatas ning Tormise muusika interpreteerimiseks andis ta teatepulga edasi toonastele noortele koorijuhtidele Kuno Arengule ja Olev Ojale.
Viimastele on pühendatud ka mitmed Tormise teosed.
Stuudios on Johanna Mängel.
Kell 13:
Aasta Klassikaalbum: Vox Clamantis ja Arvo Pärt
Hiljuti Eesti Muusikaauhindade Aasta Klassikaalbumi tiitli ja riikliku kultuuripreemia pälvinud Vox Clamantise Arvo Pärdi teostega uudisalbum” The Deer’s Cry”.
Mullu septembris ilmunud plaadil kõlab eeskätt Arvo Pärdi käesoleval sajandil loodud a cappella koorimuusika.
Tuntud teoste (“Da pacem Domine” ja plaadi nimilugu) kõrval on koha leidnud ka mitmed harva salvestatud vokaalinstrumentaalteosed: “Von Angesicht zu Angesicht”, “Sei gelobt, du Baum” ja “Veni Creator”.
Psalmi 133 tekstile loodud “Habitare fratres in unum” esiettekandja oli samuti Vox Clamantis ja albumil kõlabki loo esmasalvestus.
1990. aastate Pärdi loomingut esindavad “And One of the Pharisees …” ja “Gebet nach dem Kanon” ning põikena 1970. aastate loomingu juurde kannab tintinnabuli üks puhtamaid stiilinäiteid “Summa”, mille neljale häälele loodud originaalversioon kõlab pigem harva.
Saate koostab Johanna Mängel.
Kell 14:
Kooskõla. Tubina Viies
Eesti suure sümfonisti Eduard Tubina Sümfoonia nr. 5 (1946) on Arvo Pärdi loomingu kõrval maailmas üks enim mängitud eesti sümfooniaid.
Tubina Viies Sümfoonia on erakordse tehnilise meisterlikkusega, pingelise arenduse ja ideelise teostusega ning siin kasutatud eesti rahvaviiside sümboolse tähenduslikkuse tõttu on Tubina loomingu spetsialistid seda lausa Eesti rahvussümfooniaks nimetanud.
Teose esiettekande järel (Stockholmis 1947) kirjutas Rootsi helilooja Moses Pergament: “Ei ole mingit kahtlust, et see sümfoonia on mõeldud ja teostatud kui helisev pilt eesti rahvuslikust traagikast, pilt, kus draama on joonistatud sama jõu ja kunstipärase fantaasiaga, nagu religioosse värvinguga usk tulevikku ja ülespoole pürgiva prohvetliku vabadusvisiooniga ...”
Esitab ERSO Arvo Volmeri dirigeerimisel.
Stuudios on Kersti Inno.
Kell 15:
Kontserdisaalis: ülekanne Pärt Uusbergi autorikontserdilt
Eesti Rahvusmeeskoori esituses kõlab Uusbergi lemmikpoeetidele loodud meeskoorimuusika, kavas on mitmed esiettekanded.
Eesti helilooja Pärt Uusberg (1986) on tuntud eelkõige heakõlalise koorimuusik loojana, ta kasutab kodumaiste poeetide luulet ja ka liturgilisi tekste.
Uusbergi helikeel on ühteaegu lihtne ja sügav, õrn ja tunglev ja tema muusikat armastatakse selle helilise siiruse ja tunnetesse sügavutiminemise tõttu.
Kooriteoste kõrval on Uusberg loonud ka ansambliteoseid, klaveripalu, orkestri- ja filmimuusikat.
Seekordsel autorikontserdil kuulame teoseid, mis on loodud Uusbergi kolme lemmikpoeedi (Juhan Liiv, Ernst Enno ja Karl Ristikivi) tekstidele, helilooja sõnul on need luulekogud oma ülimas tundlikkuses sattunud ta käeulatusse varases nooruses ning ikka ja jälle end lugema julgustanud.
“Ma tunnen, et selle luule vahel on kodeeritud muusika, mille ma lihtsalt üles kirjutasin”, on ta tagasihoidlik.
Helilooja on Rahvusmeeskoori ees ka dirigendi rollis ja peab seda kontakti erakordselt oluliseks: “Kui RAMile oli esimene proov minuga täiesti tavaline argipäev, siis minul oli hinges pühapäev. Olen väga tänulik privileegi eest saada töötada RAMiga”, ütleb ta.
Kontserdil loeb vahetekste Pärt Uusbergi näitlejast-lavastajast vend Uku Uusberg.
Ülekande toimetaja on Marge-Ly Rookäär.
Kell 16.15:
Suvemeenutus: Viljandi pärimusmuusika festivali avakontsert
Kontserdisalvestus mulluse suve ühelt tippsündmuselt, Viljandi pärimusmuusika festivalilt, kui Kirsimäel toimunud festivali avakontserdil esinesid Eesti parimad pärimusmuusikud: Mari Kalkun, Tuulikki Bartosik, Ramo Teder, Maarja Nuut ja ansambel Trad Attack.
Stuudios on Ivo Heinoo.
Kell 18:
Eesti Vabariigi aastapäevakontsert Estonia teatrimajas
Kohapealt vahendab sündmusi Meelis Süld.
Kell 19:
Kontsert Ester Mägi 95
Eesti auväärseima ja mõjukaima naishelilooja Ester Mägi 95. sünnipäeva kontserdi salvestus.
Ester Mägi seisab viljaka loojana kodumaise muusika vanema põlvkonna väärikas reas Mart Saare, Eduard Tubina ja Veljo Tormise kõrval.
Kuigi Mägi ise peab oma loomingus tähtsaimaks instrumentaalmuusikat, on tema Eesti väärtluulet mõtestav koorilooming tulvil muusikalisi pärleid, on öelnud Evi Arujärv.
Maestra juubelisünnipäeva auks korraldatud kontserdil kõlasid soololaulud, klaveripalad ja kammermuusika kõrvuti koorilauludega.
Salvestatud tänavu jaanuaris.
Stuudios on Anne Prommik.
Kell 20.15:
Suurteos “Eesti ballaadid”
Veljo Tormise mitmetel Eesti kihelkonna regilauludel rajanev kordumatu suurteos “Eesti ballaadid”.
Loo on koostanud Lea Tormis ja tekstid seadnud folklorist Ülo Tedre.
“Tänasele mõeldes ei huvitanud mind mitte niivõrd ballaadide ränk ja verine sündmustik, kui see inimlik hingeline seisund, emotsionaalne ja eetiline hinnang sündmustele, mis lauludes peitub. Neis on mingi ürgne moraali- ja eluväärtuste koodeks, mis kehtib siiani. Süü- ja vastutustunne, inimese vahekorrad teise inimese, looduse ja kõiksusega. Need asjad peaksid, peale üldise tähenduse, puudutama igaüht meist isiklikult”, on helilooja oma teosele kaasa öelnud.
Salvestatud 2010.
Stuudios on Anne Prommik.
Elagu muusikarikas Eesti!
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.