Ooperiõhtu: Berliozi lugu Romeost ja Juliast

Veel üks ajatu armastuslugu. Pariisis salvestatud Hector Berliozi dramaatiline sümfoonia ‟Romeo et Juliette” kõlab Klassikaraadios 19. jaanuaril kell 19.

Pildil: metsosopran Marianne Cerebassa. (IMG Artists)

Inglise kirjaniku William Shakespeare’i (1564-1616) looming on olnud inspiratsiooni- ja ideedeallikaks paljudele heliloojatele. Juba ainuüksi ‟Romeo ja Julia” põhjal on valminud mitu ooperit, ballett, sümfoonilist muusikat, muusikal, noorte armastajate teema on jõudnud ka rockmuusikasse.
Tuntumad on Gounod ja Bellini ooperid, Prokofjevi ballett, Tšaikovski Avamäng- fantaasia, Bernsteini muusikal ja Berliozi dramaatiline sümfoonia ‟Romeo et Juliette”, mis esmaspäeval 19. jaanuaril ooperiõhtul ettekandele tuleb.

Teose saamislugu, nagu ka kogu teos ise, on eriline. 1839. aastal tegi Nicolo Paganini Berliozile 20 000 frangi näol suuremeelse kingituse pärast kontserti, kus kõlas Berliozi ‟Harold Itaalias” vioolale ja orkestrile, mille Paganini Berliozilt tellinud oli.
Paganini arvates oli Berlioz Beethoveni kõrval suurim helilooja ja Berlioz otsustas pühendada oma järgmise teose talle. Selleks sai dramaatiline sümfoonia ‟Romeo ja Julia”.
Teose kolm ettekannet toimus helilooja enda juhatusel novembris ja detsembris1839, publikuks Pariisi intelligents, teiste seas ka Richard Wagner, kes oma ‟Tristani ja Isoldega” tõestas, et Berliozi muusikal oli tallegi mõju olnud.
Võttes arvesse mõningast kriitikat, tegi Berlioz teoses muudatusi, uuenenud ‟Romeo ja Julia” kanti taas ette Viinis 2. jaanuaril 1846, mis oli ühtlasi esimene ettekanne välismaal.

Berlioz ise jäi lõppkokkuvõttes oma teosega rahule. Ta kirjutas: ‟See on midagi erilist, sümfoonia, mis asendab ooperit. See on midagi erilist ja originaalset. Mu teos pole tavamõistes ooper, ega ka sümfoonia. See on dramaatiline sümfoonia, millel on programm ja kindel sisu.”
Lisaks koorile on tema sümfoonia esitusse kaasatud ka kolm solisti.
Teksti koorile ja solistidele kirjutas Shakespeare’i tragöödia järgi Emilie Deschamps. Berlioz ise nimetas teose ‟Dramaatiliseks sümfooniaks koori, vokaalsolistide, proloogi ja kooriretsitatiividega, mis loodud Shakespeare’i tragöödia järgi”.

Teosel on seitse osa.
Sissejuhatusele järgnevad Romeo üksindus ja pidu Capuletide juures / Öö Capuletide aias, Romeo ja Julia kohtumine, Lembestseen / Kuninganna Mab, Fantaasia / Julia leinarongkäik / Romeo Capuletide hauakambris, Julia ärkamine ja armastajate surm / Finaal. Lööming Capuletide ja Montecchide vahel, munk Lorenz.

Esitavad:

Marianne Crebassa (metsosopran)
Paolo Fanale (tenor)
Alex Esposito (bass)
Prantsuse Raadio koor ja Prantsuse Rahvusorkester Daniele Gatti juhatusel.

Ettekanne toimus18. septembril 2014 Champs-Elysees teatris Pariisis.

Muusika nimekiri
{{music.Info.STARTTIME | substringtwo}}
{{music.meta.AUTHOR1}} - {{music.meta.SONGNAME}} ({{music.meta.PERFORMER}})