Tartu Ülikooli professor Marju Lauristin andis intervjuu laulupeo teemal, lõppeval laulu- ja tantsupeo aastal ongi paslik vaadelda laulupeo olemust läbi teadlaste prisma.
Professor Marju Lauristin toetub oma arvamustel suuremahulisele uuringule aastast 2013, too kuus aastat tagasi toimunud põhjalik korje annab tänaseni alust laulupeoga seonduvaid otsuseid teha.
Sotsioloogilise uuringu "Minu laulu- ja tantsupidu" valmistasid tookord ette laulu- ja tantsupeo eestvedajad ning mitmed kaasamõtlejad Marju Lauristini ja Peeter Vihalemma eestvedamisel.
Uuringu viis läbi 2013. aasta alguses Saar Poll.
Küsitleti ligikaudu 1300 eesti keelt kõnelevat inimest vanuses 15-74 eluaastat; uuring korraldati muuhulgas Eesti, Läti ja Leedu laulu- ja tantsupeo traditsiooni UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja kandmise 10. aastapäevaga seoses.
Uuringu valimisse kuulus 582 meest ja 719 meest, vastavalt 45% ja 55% küsitletutest. 26% küsitletutest elas Tallinnas, 15% Tartus, Pärnus või Kohtla-Järvel, 20% teistes linnades ja 39% maal.
27% küsitletutest oli vanuses 15-29 aastat, 33% vanuses 30-49 aastat ja 40% vanuses 50-74 aastat.
Haridustaseme poolest jagunesid küsitletud järgmiselt: 18% alla keskhariduse, 52% keskharidusega, 30% kõrgharidusega.
Küsitlustulemusi kõigile eestlastele vanuses 15-74 üle kandes võib öelda, et pool eesti rahvast (51%) on olnud laulu- ja tantsupeol ise osaline, sealhulgas nii laulu-kui tantsupeol 13%, ainult laulupeol 29% ja ainult tantsupeol 8%.
Uuring tõi välja olulisi fakte nii laulupeo sisemise kui välimise olemuse arvele ja on siiani üheks enimtsiteeritavaks teadustööks.
Saates "Luukamber" räägib Marju Lauristin laulupeo kestmise võimalikkusest ajal, mil noorte seas koorilauluharrastus ei ole enam nii oluline kui veel paarkümmend aastat tagasi, kui rahvuslikkuse toon laulupeo juures muutub pigem koosolemisest saadud rõõmukogemuseks.
Kuidas aga laulupidu võiks kõlada sajandi pärast ja kas me ka siis laulame eesti keeles?
Lauristini sõnul on 2013. aasta uuringutulemus juures kõige olulisem, et suur osa vastajatest omab isiklikku kogemust laulupeoga ning laulupeo kõige olulisemad traditsioonid on ühiselt olulised nii vanemale kui nooremale pidulisele – trikoloor, rongkäik, laulupeotule süütamise tseremoonia lauluväljakul.
Räägimegi saates traditsioonide muutumise vajadusest praeguses ajas, et mitte jääda jalgu uuema põlvkonna suhestumisel laia maailmaga.
Kuivõrd traditsioone saab ja tohib muuta ja mis nendega muutumisel võib juhtuda?
Lauristin võtab selgelt sõna ka laulupeo repertuaari osas ja tunnistab selgelt laulupeo seotust poliitikaga.
Kuidas paistab laulupiduliste suhe repertuaari läbi ajaloolise prisma, kas ajalooliselt märgiliste laulude tänaseks tunnetuseks on noortel teistsugused eelistused kui pool sajandit tagasi?
Kuidas ühislaulmise kogemus igapäevaelu mõjutab ja kui oluline on omavahelise harmoonia loomine lauluväljakul?
Mõtiskleme, kuidas saaks laulupeo egiidi all kogu ühiskonda paremini siduda.
Kooride ettelaulmisel mittekvalifitseerunud laulupeokoorid tuleks Lauristini arvates siiski pittu lubada, vaja oleks mõelda süsteem suurelt peol välja jäänud lauljate kaasamisvõimalustele ning miks mitte ka kogu publiku suuremaks kaasamiseks laulupeoga.
Kui palju sel juhul peab aga järeleandmisi tegema peo kunstilises osas?
Saates on kõne all on ka laulupeost osasaamise vajadus, ühiskondliku koosloomise võlu ja laulupeo mastaapsus kogu Eesti kujunemisloos.
Marju Lauristin on välja käinud algatuse laulupeoseaduse loomise osas, mis tema sõnul ühalt garanteerib, et laulupeotraditsioon kestab, teisalt saavat selle kaudu lahenduse ka teravalt üles kerkinud probleem koorijuhtide palgakitsikusest.
Kommentaari laulupeoseaduse ideele annab ka Tartu Ülikooli kultuuriteaduste professor, UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni nõukogu esimees ja Eesti esindaja vaimse kultuuripärandi kaitse komitees Kristin Kuutma, kelle uurimisteemade seas on olnud kultuurilooliste sümbolite kujunemine ja representatsioon; pärimuskultuur ja kultuuripoliitika globaalses perspektiivis.
Kuutma sõnul on laulupeoseaduse loomisel omad ohud.
Ent millised siis?
Luukamber on eetris laupäeval, 30. novembril kell 9
Kordub pühapäeval, 1. detsembril kell 12.
Saatejuht on Marge-Ly Rookäär.
- Kultuuriminister Tõnis Lukase kommentaar uuringutulemustele, mis kaardistas laulu- ja tantsupeoliikumises osalevate kollektiivide ning nende juhendajate toimetulekut, viimaste töövõtulepinguid, sotsiaalseid garantiisid ja kohalike omavalitsuste panust.
- Laulupeo traditsioonidest, muutustest ajas ning 2013. aastal läbi viidud uuringust oli juttu saates Luukamber ka mõni aeg tagasi, vestlusringis olid Tartu Ülikooli semiootik Merit Rickberg, muusikaterapeut Laura Pley ja Tallinna Ülikooli sotsioloog Triin Roosalu.
- Koorijuhtide palgasüsteem ja sellest tänaseks välja kasvanud problemaatikarägastik oli Luukambris kõne all juba 2018. aastal, siis olid stuudios Riigikogu liige Krista Aru, Eesti Koorijuhtide Liidu esimees Heli Jürgenson, meeskooriliikumise üks esikõnelejaid Kuno Kerge ning kammerkoori HELÜ ja Tartu Üliõpilassegakoori pikaaegne dirigent Küllike Joosing.
- Tänavu möödus 150 aastat esimese laulupeo toimumisest (Tartu, 1869), uhket juubelitähistamist saab järelkuulata Klassikaraadio kodulehelt
- Kuula ka teisi saateid Luukamber
- Saatejuhi blogi
- Luukamber FBs
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.