ECM-ile pühendatud raadiosaate "Aeg, ruum ja vaikus" esimesed kolm osa valmisid 1999. aastal, kui tagasihoidlikult tähistati kolme kümnendi möödumist produtsent Manfred Eicheri tehtud esimesest heliplaadist. Sarja neljas osa valmis 2009. aastal ECMi 40. aastapäevaks.
Saate autor Immo Mihkelson: "Nende aastakümnetega ilmunud enam kui tuhande heliplaadi hulgas on ka mõnikümmend eesti muusika ja muusikutega. Võimatu on vastu vaielda väitele, et just need plaadid on maailmale Eesti muusikat esitlenud rohkem kui muud salvestused. Seal on helilooja enda osalusel tehtud Arvo Pärdi muusika tuntuimad jäädvustused; on Veljo Tormise kõige tuntumad plaadid, on Erkki-Sven Tüüri muusika paremik, on Helena Tulve autoriplaat, Heino Elleri teoseid, on Tõnu Kaljuste dirigendimõtet, Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Tallinna Kammerorkestrit, NYYD Ensemble ja Vox Clamantise esitusi ja muudki.
Huvitav on tagantjärele tõdeda, et praktiliselt midagi pole tollal ECM-ga seoses väärtuslikuna tundunust vahepeal kaotsi läinud ega devalveerunud. On ainult lisandunud samasuguse kullaprooviga kihistusi ja muusikat. Seepärast vana asja meelde saabki tuletada ega pea mööndusi tehes mõtlema, millal see kõik juhtus. Kunstis ja muusikas on tegelik sisuväärtuse mõõdupuu üksnes selline, mis mõõdab läbi mitme aja ega pööra ülemäärast tähelepanu tänastele sagimistele. Üha rohkem hakkab selginema see, et ECM-i tegevus muusikas kannab olulisel määral just püsivat väärtust.
ECM ehk Editions of Contemporary Music on ühe mehe visioon. Sakslane Manfred Eicher loobus 1960ndate lõpus muusikukarjäärist ning asus plaadifirmat tehes teostama oma unistust salvestada muusikat just niisugusena, nagu tema seda ette kujutas.
Juba mõned aastad hiljem, 70ndate keskpaigas, hakati järjest sagedamini pressis rääkima nn ECM-i kõlast, mida Müncheni plaadikompanii jazziplaatidel defineerisid klassikast pärit kammermusitseerimise distsiplineeritus ja põhjamaiselt tüüne kuid hillitsuse all tajutavat pinget sisaldav musitseerimislaad.
Pisifirma ECM märgi alt said tuntuks või senisest tuntumaks pianist Keith Jarrett, saksofonimängija Jan Garbarek koos oma norra sõpradega, kitarrist Pat Metheny ja hulk teisi. Manfred Eicher juurutas juba siis teistsugust "ärikultuuri" võrreldes teiste väljaandjatega. Lepingud muusikutega olid kas suulised või ühekordsed ja põhinesid vastastikusel usaldusel ning eeldusel, et kõige tähtsam on muusikas sisalduvad väärtused."
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.