Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri esituses kõlab muusika läbi kolme sajandi.
Kavas on barokimeistrite Jean-Féry Rebeli ja Antonio Vivaldi looming kõrvuti Wolfgang Amadeus Mozarti ja Arvo Pärdi teostega.
Kontserdi esimeses pooles tulevad esitusele sümfooniakontsertidel harva kõlavad teosed 18. sajandi esimesest poolest.
Esmakordselt mängib ERSO prantsuse viiuldaja, klavessinisti, dirigendi ja helilooja Jean-Féry Rebeli loomingut.
Tema 1737. aastal kirjutatud tsüklit "Les élémens" peetaks üheks huvitavamaks teoseks helilooja kogu loomingunimistus.
Teose kümme osa kujutavad maailma loomist.
Esimese osa ("Kaos") dissonantsikasutus oli omal ajal revolutsioonilise tähendusega.
Sellele järgnevad osad, mis kirjeldavad maailma põhielemente maad, vett, tuld ja õhku, samuti jumala poolt loodud elusolendeid.
Arvo Pärdi "Fratres" on helilooja üks enim erinevatele koosseisudele seatud teostest. "
Fratres" (ladina keeles vennad) on kirjutatud 1977. aastal ning kuulub kõrvuti selliste teostega nagu "Aliinale", "Cantus", "Tabula rasa" jt nende tööde loetellu, mis sündisid pärast tintinnabuli-muusikale omase mõttemaailma ära tundmist.
Algselt sündis "Fratres" kolmehäälse muusikana ning pole loodud kindlale esituskoosseisule, vaid seda on võimalik mängida mitmesuguste pillidega.
Idee seada "Fratrese" soolopartii plokkflöödile pärineb plokkflöödisolisti Erik Bosgraafi healt sõbralt Bas Wiegersilt.
Erik Bosgraaf on öelnud, et hakkas Arvo Pärdi muusikat armastama juba lapsena, kuna helilooja on kirjutanud mitmed teosed kas kohe originaalis või hiljem seadetena just tema pillil, näiteks "Arbos", "Summa", "Pari intervallo".
"Tema muusika resoneerib pigem varase muusika kui romantilise sümfoonilise muusikaga, ka "Fratrese" esimene versioon on loodud just ilma kindlat esituskoosseisu silmas pidamata ning selle esiettekanne kõlas vanamuusikaansambli esituses.
Mulle tundub, et tema muusika haprus sobib plokkflöödile ülimalt hästi ja ma väga loodan, et tänane ettekanne ei jää viimaseks," ütleb kontserdi solist.
Plokkflöödile seatud soolopartiid kuuleme ka Antonio Vivaldi kuulsaima tsükli "Neli aastaaega" osas "Talv".
Solist Erik Bosgraaf toob välja väite, et Vivaldi lähtus kirjutamisel alati viiulist, olenemata sellest, mis pillile ta kirjutas.
"Ka tema plokkflöödile kirjutatud kontsertides on palju viiulipärast – kiired arpedžod ja peaaegu olematu aeg hingamiseks. Kuid tegelikult peaks me mõistma, et tol ajal ei kirjutatud muusikat nii kindlalt just ühele instrumendile või koosseisule kui seda hakati tegema hiljem," ütleb Bosgraaf.
Õhtu kulminatsiooniks on Wolfgang Amadeus Mozarti viimane sümfoonia "Jupiter" – üks tuntumaid klassikalise perioodi sümfooniaid.
See on viimane tema kolmest 1788. aasta suvel komponeeritud sümfooniast.
26. juunil valmis sümfoonia number 39, 25. juulil number 40 ning 10. augustil number 41.
Nikolaus Harnoncourt on arvanud, et Mozart kirjutas need kolm teost terviklikku tsüklit silmas pidades, kuna 41. sümfoonial puudub sissejuhatus, ent tal on ulatuslik grand finale.
ERSO ees dirigendipuldis on hollandlane Bas Wiegers, kes näeb ja tunnetab nüüdismuusika ja varasema muusika vahel tugevaid seoseid.
Bas Wiegers:
"Kui kuulata näiteks Prantsuse barokiajastu helilooja Rebeli teose algust, võib esialgu tekkida tunne, et see muusika pärineb 20. sajandist. Samas Pärdi "Fratres", mis on suhteliselt uus muusika, kuid mille esimene versioon on kirjutatud barokkpillidele, kõlab jälle väga vanamuusika moodi. Mozart läheb "Jupiteri-sümfoonia" lõpuosas oma orkestrikäsitlusega ju lausa pööraseks – ikka ja jälle, kui seda kuulan, olen tõeliselt šokeeritud. Seega võib öelda, et kõik ettekandele tulevad teosed erinevad mingis mõttes nende loomisajal valitsenud normidest, olles veidramad ja hullumeelsemad. Avatus sellisele lähenemisviisile on väga inspireeriv. Seega oli eesmärgiks panna kokku kava, mille puhul nii publik saalis kui muusikud laval unustavad eelarvamused selle kohta, mis oli mingil ajal modernne ja mis mitte, ning lihtsalt mängivad, kuulavad ja imestavad."
Bas Wiegers on ERSOga varasemalt korduvalt koostööd teinud.
Teda on iseloomustatud karismaatilise ja avatud dirigendina.
Alates hooajast 2018/19 on ta Austria kammerorkestri Klangforum Wien peakülalisdirigent.
Kavas:
- Jean-Féry Rebel (1666–1747) – Kolm osa tsüklist "Elemendid" ("Les élémens"; 1737)
Chaos
Loure – jaht
Chaconne – tuli - Arvo Pärt (1935) – "Fratres" (1977/1992
Soolopartii seadnud plokkflöödile Erik Bosgraaf) - Antonio Vivaldi (1678–1741) – "Talv" ("L'inverno") f-moll, op. 8 nr 4, RV 297 tsüklist "Neli aastaaega" ("Le quattro stagioni"; u 1716–17/1725)
Soolopartii seadnud plokkflöödile Erik Bosgraaf
Allegro non molte
Largo
Allegro - Wolfgang Amadeus Mozart (1756–1791) – Sümfoonia nr 41 "Jupiter" C-duur, KV 551 (1788) Allegro vivace
Andante cantabile
Menuetteo. Allgretto – trio
Molto allegro
Otseülekanne Estonia kontserdisaalist reedel, 20. detsembril kell 19.
Helirežissöör on Aili Jõeleht, toimetaja Johanna Mängel.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.