Ene Salumäe:
"Orelit nimetatakse pillide kuningaks ja vaese mehe orkestriks. Kunagine tsirkusepill jõudis läbi valitsejate õukondade suurtesse katedraalidesse ja väikestesse maakirikutesse, aga ka igapäevaseks kasutamiseks koolidesse ja osavate taluperemeeste kätetööna paljudesse kodudesse.
Meistrite käsitööna valminud orel on alati ainukordne, ehitatud paiga akustikat arvestades ning kaht täiesti identset orelit peale paari erandi maailmas ei leidu. Organisti looming avaneb just end oreli juures kohandada, mängupuldi asendi ja registrite paigutuse, orelipingi kuju ja kõrguse, pedaalide ja manuaalide mõõtmetega end sobitades, kuulata läbi registrite kõlavärvid, et neid omavahel kombineerides nood tervikuks sulandades ka akustikasse sobituksid."
Ene Salumäe kontserdil kõlav muusika on orelibaroki märgilistelt heliloojatelt.
"See on orelimuusika tohutust varasalvest vaid põgus episood," ütleb Salumäe.
"Väike nii geograafiliselt (hõlmates vaid ühe piirkonna heliloojate muusikaloomingut), kui ajaliselt (piirdudes orelimuusika sajandite pikkust traditsiooni arvestades üksnes sajandiga). Samas olid just needsamad organistist heliloojad, selle piirkonna tollane oreliehitus, orelimuusika tase ja ühiskondlik orelikultuur määrava tähtsusega suunanäitajaks, innustajaks järgnevatele põlvkondadele organistidele, heliloojatele ja oreliehitajatele."
Saksa barokiaja orelimuusika kulgu mõjutas kõige selgemalt Augsburgi rahu, mille tulemusena jäi Lõuna-Saksamaal valdavaks katoliiklik kirik ja Põhja-Saksamaal protestantlik.
See omakorda tingis oreli kasutusvõimalused ja -vajadused nii kirikus, õukonnas kui kohalikus kultuuripildis.
Oluliste tähistena tõusevad esile Põhja- ja Kesk-Saksa suured ja säravad werk-printsiibil ehitatud rikkalike kõlavärvidega orelid, madalmaade meistrite mõju, harmooniajulgus ja vormikindlus muusikas ning vastukaaluks Lõuna-Saksa tugevate itaalia ja prantsuse mõjudega pehmem ja laulvam orelikõla ja tehniline virtuoossus.
Seda sajandit võib julgelt pidada orelimuusika kuldajaks ja mingis mõttes isegi kulminatsiooniks.
Kontserdi kava:
- Dietrich/Diderik Buxtehude (1637-1707) – Toccata in d BuxWV 155
- Johann Bernhard Bach (1676-1749) – Ciacona (Chaconne) in G (BWV Anh. II 84)
- Johann Jakob Froberger (1616-1667) – Canzona V in C FbWV 305
- Johann Kuhnau (1660-1722) – Sonata prima
Il Combattimento trà David e Goliath
(Musicalische Vorstellung einiger biblischer Historien) - Johann Caspar [Kaspar] Kerll (1627-1693) – Passacaglia in d
- Johann Gottfried Walther (1684-1748) – Concerto in h-Moll
Concerto del Signr. Meck, appropriato all'Organo - Georg Böhm (1661-1733) – Vater unser im Himmelreich
- Johann Pachelbel (1653-1706) – Chaconne (Ciacona) in d
Kontsert on salvestatud Niguliste muuseum-kontserdisaalis 28. novembril 2019.
Kontsert toimus varajase muusika festivali Tallinn feat Reval programmis.
Ene Salumäe musitseeris kiriku kooriorelil.
Helirežissöör on Andres Olema, toimetaja Marge-Ly Rookäär.
Kontsert on eetris 26. detsembril kell 20.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.