Seekord räägime, kuidas ja kas on laulupeoliikumine seotud meie riigi sisejulgeolekuga ja kogukondliku võrgustikuga.
"Pea iga 18-s inimene Eesti riigis on laulu- ja tantsupeoliikumise kaudu pidevalt seotud grupilise ühistegevusega, kus kujunevad välja selged väärtussüsteemid. Iga rahvas otsib oma identiteedile sobivat väljendit ja mingil põhjusel on eestlastel selleks kujunenud laulupidu – see katab suure osa meie rahvuslikust emotsioonivajadusest. Laulupeo ühendav võime on erakordne," ütleb ajakirjanik Raul Rebane.
Siseministeeriumi ametniku Raivo Küüdi sõnul saab kodanikuühiskonna toimimisvalemite ja koorilaululiikumise vahele tõmmata üsna selgeid paralleele.
"Alati tuleks mõelda selle peale, mis on siduvad elemendid erinevate kogukondade ja erinevate inimeste vahel", ütleb Küüt.
"Üks kõiki ühendav teema on kindlasti meid ümbritsev keskkond ja loodus, aga sama olulised on ühised kultuurilised elemendid."
Mõtiskleme, kui oluline on kogu harrastusvõrgustik, mis kannab üle riigi ühtseid ideid ning kuidas laulupidu suhestub inimrändega.
"Me oleme harjunud rändest kuulma tavaliselt sisserände kontekstist, aga meil on olemas ka Eestisisene ränne ja Eestist väljaränne," nendib Küüt.
"Riigi huvi on ikkagi see, et Eesti iga ruutkilomeeter oleks mõistlikult asustatud ja ka väiksemates kohtades elu ja tegevus saaks jätkuda. Seetõttu on äärmiselt oluline, et igal pool kogukondlik tegevus toimuks, sh laulupeoliikumine."
Juttu on ka integratsioonist. Kas laulupidu on õige koht, kus erinevatest rahvustest inimesed võiksid lõimuda?
"Oluline lõimumise kontekstis on see, et teisest kultuurist siia tulnud inimesed aktsepteerivad ja austavad meie traditsioone ja osalevad meie kultuuris. Ust ei saa ju sulgeda, kuid lõimumist ei saa teha kohustuslikus korras, pikas perspektiivis loomulik sidusus ju tekib," arvab Küüt.
"Laulupidu on lahti igale inimesele ja igale koorile, kes tahab sinna tulla, aga laulupidu on koht, kus lauldakse eesti keeles. Ei ole mõtet teisi probleeme lahendada laulupeo abil," toonitab Raul Rebane.
Saates räägime, kuidas laulupidu turvatakse ja milline võrgustik käivitub, et valmis olla kõikideks prognoositud ja ettearvamatuteks juhtumiteks.
Kas emotsionaalse inim-massi tegevusulatust on üldse võimalik ette arvata?
"Üldiselt on eestlane väga rahulik inimene," teab Küüt.
"Me oleme mujal maailmas ju relvi, käsigranaate ja suuri massirahutusi näinud küll ja küll. Mis ei tähenda, et me ei ole selleks valmis. Oleme!"
Kuidas peaks lahendama lauluväljaku ruumikitsikusest sõltuvaid probleeme, kuidas pääseda tualettruumi ootamata 40 minutit ja kuidas paremini tagada meditsiini- jt operatiivtöötajate liikumine ühendkooris või publikus?
Kuidas mõjus laulupeo mainele juubelipeo piletimüügi äkiline lõpetamine ja mis kaalutlustel seda tehti?
Kuidas ettelaulmistel ja -tantsimistel põrunud kollektiive oleks võimalik edaspidi paremini kaasata ilma, et inimestel ei kaoks kirg oma harrastuse vastu?
"Laulupeofilosoofia vajab täiesti uut läbimõtlemist," on Raul Rebane resoluutne.
"Olulised on just noortepeod ja lastega seonduv – muusika, logistika, jms. Traditsioonid peavad jääma, aga kõik muu vajaks värskendamist."
Samal ajal kinnitab Rebane, et koorijuhtide palgasüsteem tuleb kiiremas korras lahendada. "Laulupidu on rahvuslik ühistunne, selle taga peab olema ühendatud Eesti ja poliitilisel tasandil on vaja luua laulupeovedajate (eelkõige dirigentide) eriprojekt koos reaalse elushoidmisega.
Entusiasmiga on võimalik üleval hoida üritust, mitte aga struktuuri," rõhutab Rebane.
Saates räägime veel laulupeoseaduse vajalikkusest, laulupeo seotusest patriotismiga ning lõpetuseks – kas laulupidu tohib rakendada poliitiliste plagude ette.
Saatekülalised on EV siseministeeriumi rahvastiku-, kodanikuühiskonna- ja perepoliitika asekantsler Raivo Küüt ning ajakirjanik ja kommunikatsioonispetsialist Raul Rebane.
Saatejuht on Marge-Ly Rookäär.
Luukamber on eetris laupäeval, 15. veebruaril kell 9.
Kordub pühapäeval kell 12.
- Kuula ka teisi saateid sarjast Luukamber:
https://klassikaraadio.err.ee/1024001/luukamber-tonu-kaljuste-muusikast-kooridest-ja-uhiskonnast-nende-umber
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.