Kuldar Sink lõpetas 1960. aastal Tallinna Muusikakoolis muusikateooria ja 1961. aastal flöödi eriala, võttes samas ka Veljo Tormiselt kompositsioonitunde.
Singi looming on tulvil kiireid stiilimuutusi. Enda sõnul proovis ta algul kirjutada muusikat Mozarti stiilis, hiljem mõjutasid teda aga Debussy, Bartók ja neoklassitsism. Loomingu teisel perioodil tutvus helilooja põhjalikult Uus-Viini koolkonnaga, eriti Anton Weberni muusikaga. Kolmandasse perioodi kuuluvad aleatoorilistel printsiipidel loodud teosed ning ka lavalised instrumentaalteatri vormis häppeningid. Kõiki selle perioodi teoseid nimetab autor muusikaliste sündmuste päevikuteks mitmele eri koosseisule, lugemise ning liikumisega.
Sellele järgnes aga ajavahemik absoluutselt ilma muusikata, kuni Sink kirjutas 1977. aasta maikuus Kirgiisias Issõk-Kuli järve ääres sonaat-triloogia "Mäed ning inimesed".
Helilooja sõnul on see teos pidev ajaline ning ruumiline suhe muusikas, mis väljendub varase keskaegse muusika, aleatoorika, džässi, kirgiisi ja hiina muusika sulamina, kuid mitte kollaažilikul printsiibil.
Kõik see, mida inimese kõrv on individuaalselt kuulanud, kujutades endast samal ajal kollektiivsele mälule toetuvat kogemust.
Kuldar Sink on plaadi tagaküljel kirjutanud:
"...Peegelsinine järv lumiste mägede vahel, mis kui vahisõdurid ümbritsevad sind. Iga inimene on siin sündinud ratsanik - terved külad hobuste ja eeslite seljas. Komuzil mängimist loetakse iga mehe auasjaks, ei oska sa komuzil mängida pole sa õige džigitt! Selline oleks idülliline pilt 1609 meetri kõrgusel asuvast Issõk-Kulist."
1985. aasta Melodija vinüülplaadil esitab Kuldar Singi klaveriloomingut pianist Kalle Randalu. Plaadi esimesel küljel kõlab sonaat nr 2 ning teisel poolel sonaat nr 3.
Klassikaplaati tutvustab Johanna Mängel.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.